ELi kombineeritud nomenklatuur · KN-kood · HS 2710.19
✓ Kasutatav tollideklaratsioonis Andmed: ELi kombineeritud nomenklatuur, kehtib alates 1. jaanuar 2026 · kontrollitud 24. oktoober 2026
Import: EL
Tollimaksule lisanduvad maksed ja nõuded, millele kaup peab piiril vastama.
Keelud, litsentsid, kontrollid ja sanktsioonid, mis kehtivad, kui need kaubad EList lahkuvad.
| Ekspordimeetmed | Sihtkoht | Õigusakt | Kehtivus |
|---|---|---|---|
| Piirang ekspordileSanktsioonirežiim: North Korea | Põhja-Korea | Regulation 1836/17 | 28. juuni 2018 |
| Ekspordi kontrollSanktsioonirežiim: Crimea and Sevastopol | Ukraina | Regulation 0692/14 | 25. veebruar 2025 |
| Ekspordi kontrollSanktsioonirežiim: Russia | Venemaa | Regulation 0833/14 | 26. juuni 2024 |
| Ekspordi kontrollSanktsioonirežiim: Belarus | Valgevene | Regulation 0765/06 | 25. veebruar 2025 |
| Ekspordi kontrollSanktsioonirežiim: Non-government-controlled areas of Ukraine | Ukraina | Regulation 0263/22 | 25. august 2022 |
TARICu andmed seisuga 26. oktoober 2026
Määr, mida iga liikmesriik selle koodi kaupade suhtes kohaldab, komisjoni andmebaasi Taxes in Europe järgi. Vähendatud määr võib hõlmata ainult osa koodi kaupadest: kontrollige riiklikku käibemaksuseadust.
Austria 20% 
Belgia 21% 
Bulgaaria 20% 
Eesti 24% 
Hispaania 21% 
Holland 21% 
Horvaatia 25% 
Iirimaa 23% 
Itaalia 10% vähendatud määr 
Kreeka 24% 
Küpros 19% 
Leedu 21% 
Luksemburg 14% vähendatud määr 
Läti 21% 
Malta 18% 
Poola 23% 
Portugal 13% vähendatud määr 
Prantsusmaa 20% 
Rootsi 25% 
Rumeenia 21% 
Saksamaa 19% 
Slovakkia 23% 
Sloveenia 22% 
Soome 25,5% 
Taani 25% 
Tšehhi 21% 
Ungari 27% TEDB · 26. oktoober 2026
Sellesse alamrubriiki klassifitseerimisel tuleb järgida asjakohastes Euroopa Liidu õigusaktides sätestatud tingimusi (vt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 952/2013 (ELT L 269, 10.10.2013, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2013/952/oj)).
Ühepoolne tollimaks: tollimaksuvaba.
Vt kombineeritud nomenklatuuri lisamärkust 6.
| Riik | Väärtus | Osakaal | Muutus |
|---|---|---|---|
 Ameerika Ühendriigid | 10,9 mld € | 19,9% | +46,2% |
 Saudi Araabia | 9,7 mld € | 17,8% | +29,2% |
 Kuveit | 4,7 mld € | 8,6% | −39% |
 India | 3,6 mld € | 6,6% | −25,1% |
 Singapur | 3,1 mld € | 5,6% | +110,5% |
 Hiina | 2,3 mld € | 4,3% | +144,9% |
 Araabia Ühendemiraadid | 1,6 mld € | 2,8% | −57,2% |
 Kanada | 1,4 mld € | 2,5% | +187,6% |
2710.19 Naftaõlid ja bituminoossetest mineraalidest saadud õlid: muud
Türgi 3,5% – 4,7% Kolmandate riikide tollimaks 49 kaubakoodi · keskmiselt 3,7% USA 5,8% – 7% Üldine (MFN) 11 kaubakoodi · keskmiselt 6,4% · 9× koguseline või kombineeritud tollimaks 
Ühendkuningriik Maksuvaba – 4% Kolmandate riikide tollimaks 50 kaubakoodi · keskmiselt 1,3% Kanada Maksuvaba – 5% Kolmandate riikide tollimaks 25 kaubakoodi · keskmiselt 0,6% 
Mehhiko Maksuvaba – 3% Kolmandate riikide tollimaks 12 kaubakoodi · keskmiselt 0,3% 
Brasiilia Maksuvaba – 5,4% Kolmandate riikide tollimaks 12 kaubakoodi · keskmiselt 0,8% 
Argentina Maksuvaba – 5,4% Kolmandate riikide tollimaks 22 kaubakoodi · keskmiselt 0,7% 
Peruu Maksuvaba Kolmandate riikide tollimaks 22 kaubakoodi 
Uus-Meremaa Maksuvaba – 5% Kolmandate riikide tollimaks 38 kaubakoodi · keskmiselt 1% · 2× koguseline või kombineeritud tollimaks 
Jaapan 2,5% – 7,9% Kolmandate riikide tollimaks 31 kaubakoodi · keskmiselt 3,9% · 20× koguseline või kombineeritud tollimaks 
Taiwan Maksuvaba – 5% Kolmandate riikide tollimaks 22 kaubakoodi · keskmiselt 2,4% 
GCC 5% Kolmandate riikide tollimaks 95 kaubakoodi 
Šveits Maksuvaba Kolmandate riikide tollimaks 9 kaubakoodi 
Norra Maksuvaba Kolmandate riikide tollimaks 20 kaubakoodi 
Põhja-Makedoonia Maksuvaba – 20% Kolmandate riikide tollimaks 27 kaubakoodi · keskmiselt 13,2% 
Nigeeria 5% – 10% Kolmandate riikide tollimaks 13 kaubakoodi · keskmiselt 8,1% USA tolli (CBP, CROSS) ja Ühendkuningriigi HMRC (Advance Tariff Rulings) otsused selle koodi kaupade kohta. Otsus on siduv ainult selle omanikule, kuid näitab, kuidas ametiasutused sarnaseid kaupu klassifitseerivad. Kaubakirjeldused on ametiasutuste ingliskeelsed tekstid.
The tariff classification of renewable diesel (R100) from Finland
Modification of N237898; Classification of “Kluber Microlube GB 0.”
The tariff classification of renewable jet fuel crude from Finland
Revocation of NY N250961; Tariff Classification of Renewable Diesel
Synthetic Paraffinic Kerosene. This is a biofuel made from biomass SPK is made by a process which converts synthesis gas, a mixture of carbon monoxide & hydrogen into long chain hydrocarbons. This is supplied in bulk containers
Heavy pyrolysis oil. The oil consists of hydrocarbons from waste plastic pyrolysis which have been condensed and filtered. It has the appearance of a dark, opaque liquid. The oil is delivered in bulk in ISO tanks and is only intended to be used in the creation of new plastic products by the…
A range of specially formulated high quality release agents used for foundry moulding and core making applications. The material offers high strip characteristics at low addition levels along with very low odours, due to a low aromatic content. The product range is available in 5ltr, 25ltr,…
kokku 11 otsust selle koodi kohta
1. Sellesse gruppi ei kuulu:
a) iseseisvad kindla keemilise koostisega orgaanilised ühendid (v.a puhas metaan ja propaan, mis tuleb klassifitseerida rubriiki 2711);
c) rubriikide 3301, 3302 ja 3805 segatud küllastumata süsivesinikud.
2. Rubriigis 2710 hõlmab termin „naftaõlid ja bituminoossetest mineraalidest saadud õlid“ peale naftaõlide ja bituminoossetest mineraalidest saadud õlide ka samalaadseid õlisid ning peamiselt segatud küllastumata süsivesinikke sisaldavaid õlisid, mis on saadud mis tahes viisil, tingimusel et mittearomaatsete koostisosade mass ületab aromaatsete koostisosade massi.
See termin ei hõlma siiski vedelaid sünteetilisi polüolefiine, mille mahust alla 60 % destilleerub temperatuuril 300 °C ja rõhul 1013 millibaari, kui kasutatakse madalal rõhul destilleerimise meetodit (grupp 39).
3. Rubriigis 2710 tähistatakse terminiga „õlijäätmed“ jäätmeid, mis sisaldavad peamiselt naftaõlisid ja bituminoossetest mineraalidest saadud õlisid (nagu on kirjeldatud selle grupi märkuses 2), olenemata sellest, kas need on veega segatud või mitte. Need hõlmavad:
a) õlisid, mis enam ei kõlba toormena kasutamiseks (näiteks kasutatud määrdeõlid, kasutatud hüdroõlid ja kasutatud trafoõlid);
b) naftaõlihoidlatest pärinevaid õlijääke, mis sisaldavad peamiselt kõnealuseid õlisid ja kõrges kontsentratsioonis lisaaineid (näiteks kemikaale), mida kasutatakse toorme tootmises, ning
c) õlisid, mis on emulsioonina vees või segunenud veega, nagu näiteks õlireostusest, hoidlate pesust või masintöötluse käigus lõiketerade määrdevedelike kasutamisest tekkinud õlid.
1. Alamrubriigis 270111 tähistatakse terminiga „antratsiit“ kivisütt, mille lendainete sisaldus (kuivainest ilma mineraalaineteta) ei ületa 14 %.
2. Alamrubriigis 270112 tähistatakse terminiga „bituumenkivisüsi“ kivisütt, mille lendainete sisaldus (kuivainest ilma mineraalaineteta) on üle 14 % ja mille kütteväärtus (tooraine alusel, ilma mineraalaineteta) on vähemalt 5833 kcal/kg.
3. Alamrubriikides 270710, 270720, 270730 ja 270740 tähistatakse terminitega „bensool (benseen)“, „toluool (tolueen)“, „ksülool (ksüleen)“ ja „naftaleen“ tooteid, mis sisaldavad massist üle 50 % vastavalt puhast benseeni, tolueeni, ksüleeni või naftaleeni.
4. Alamrubriigis 271012 tähistatakse terminiga „kergõlid ja preparaadid“ naftasaadusi ja preparaate, mille mahust (k.a kaod) 90 % ja rohkem destilleerub 210°C juures ISO 3405 meetodi järgi (samaväärne ASTM D 86 meetodiga).
5. Rubriigi 2710 alamrubriikides tähistatakse terminiga „biodiisel“ kütusena kasutatavaid rasvhapete monoalküülestreid, mis on saadud loomsetest, taimsetest või mikroobsetest rasvadest või õlidest, taaskasutuses või mitte.
1. Alamrubriigis 27079980 tähistatakse terminiga „fenoolid“ tooteid, mis sisaldavad massist üle 50 % vastavalt puhast fenooli.
2. Rubriigis 2710 kasutatakse järgmisi termineid:
a) „spetsiaalsed bensiinid“ (alamrubriigid 27101221 ja 27101225) – kergõlid, mis on määratletud selle grupi märkuses 4 alamrubriikide kohta ja mis ei sisalda antidetonaatoreid ning mille puhul temperatuurivahemik, mille jooksul destilleerub 5 % ja 90 % nende mahust (k.a kaod), ei ületa 60 °C;
b) „lakibensiin“ (alamrubriik 27101221) – spetsiaalsed bensiinid, mis on määratletud punktis a ja mille leekpunkt on kõrgem kui 21 °C EN ISO 13736 meetodi järgi;
c) „keskmised õlid“ (alamrubriigid 27101911 – 27101929) – õlid ja preparaadid, mille mahust (k.a kaod) destilleerub temperatuuril 210 °C alla 90 % ja temperatuuril 250 °C 65 % või enam ISO 3405 meetodi järgi (samaväärne ASTM D 86 meetodiga);
d) „rasked õlid“ (alamrubriigid 27101931 – 27101999 ja 27102011 – 27102090) – õlid ja preparaadid, mille mahust (k.a kaod) destilleerub temperatuuril 250 °C alla 65 % ISO 3405 meetodi järgi (samaväärne ASTM D 86 meetodiga), või mille destilleerumise protsendimäär temperatuuril 250 °C ei ole selle meetodi järgi määratav;
e) „gaasiõlid“ (alamrubriigid 27101931 – 27101948 ja 27102011 – 27102019) – rasked õlid, mis on määratletud punktis d ja mille mahust (k.a kaod) destilleerub temperatuuril 350 °C 85 % ja rohkem ISO 3405 meetodi järgi (samaväärne ASTM D 86 meetodiga);
f) „kütteõlid“ (alamrubriigid 27101951 – 27101967 ja 27102032 – 27102038) – punktis d määratletud rasked õlid (v.a punktis e määratletud gaasiõlid), mille viskoossus V alikvootse lahjendatud proovi värvuse C juures on:
mitte suurem, kui näidatud alltoodud tabeli I reas, kui sulfaattuha sisaldus ISO 3987 meetodi järgi on alla 1 % ja seebistusarv ISO 6293-1 või ISO 6293-2 meetodi järgi on alla 4 (v.a siis, kui toode sisaldab üht või mitut biokomponenti; sel juhul ei kohaldata käesoleva taande nõuet, et seebistusarv peab olema alla 4),
suurem, kui näidatud tabeli II reas, kui hangumispunkt ISO 3016 meetodi järgi on vähemalt 10 °C,
suurem kui näidatud tabeli I reas, kuid mitte suurem kui tabeli II reas, kui 300 °C juures destilleerub ISO 3405 meetodi (samaväärne ASTM D 86 meetodiga) järgi 25 % mahust ja rohkem või kui 300 °C juures destilleerub alla 25 % mahust, kui hangumispunkt ISO 3016 meetodi järgi on kõrgem kui –10 °C. Need sätted kehtivad õlide kohta, mille alikvootse lahjendatud proovi värvus C on alla 2.
| Lahjendatud proovi värvus C | 0 | 0,5 | 1 | 1,5 | 2 | 2,5 | 3 | 3,5 | 4 | 4,5 | 5 | 5,5 | 6 | 6,5 | 7 | 7,5 ja rohkem | |
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
Viskoossus V | I | 4 | 4 | 4 | 5,4 | 9 | 15,1 | 25,3 | 42,4 | 71,1 | 119 | 200 | 335 | 562 | 943 | 1580 | 2650 |
| II | 7 | 7 | 7 | 7 | 9 | 15,1 | 25,3 | 42,4 | 71,1 | 119 | 200 | 335 | 562 | 943 | 1580 | 2650 |
Termin „viskoossus V“ tähistab kinemaatilist viskoossust 50 °C juures väljendatuna ühikutes 10–6 m2 s–1 ühikutes EN ISO 3104 meetodi järgi.
Termin „lahjendatud proovi värvus C“ tähistab lahuse värvust, mis on määratud ISO 2049 meetodi järgi (samaväärne ASTM D 1500 meetodiga) pärast seda, kui üks mahuosa toodet on segatud ksüleeni, tolueeni vm sobiva lahustiga (kokku 100 mahuosa). Värvus tuleb määrata kohe pärast lahuse moodustumist.
Termin „biokomponendid“ tähendab loomseid või taimseid rasvu, loomseid või taimseid õlisid või rasvhapete monoalküülestreid (FAMAE).
Alamrubriikidesse 27101951 – 27101967 ja 27102032 – 27102038 kuuluvad ainult loomuliku värvusega kütteõlid.
Nendesse alamrubriikidesse ei kuulu rasked õlid, mis on määratletud punktis d ja mille kohta ei ole võimalik kindlaks teha:
destilleerumise protsendimäära (null loetakse protsendimääraks) 250 °C juures ISO 3405 meetodi (samaväärne ASTM D 86 meetodiga) järgi,
kinemaatilist viskoossust 50 °C juures EN ISO 3104 meetodi järgi,
lahjendatud proovi värvust C ISO 2049 meetodi järgi (samaväärne ASTM D 1500 meetodiga).
Sellised tooted kuuluvad alamrubriikidesse 27101971 – 27101999 või 27102090;
g) „biodiislit sisaldavad“ tähendab seda, et alamrubriiki 271020 kuuluvate toodete biodiisli, s.o kütusena kasutatavate rasvhapete monoalküülestrite (FAMAE) minimaalne sisaldus on 0,5 % mahust (määratakse meetodiga EN 14078).
3. Rubriigis 2712 tähistatakse terminiga „toorvaseliin“ (alamrubriik 27121010) vaseliini, mille loomulik värvus on tumedam kui ISO 2049 meetodi järgi (samaväärne ASTM D 1500 meetodiga) määratud 4,5.
4. Alamrubriikides 27129031 – 27129039 tähistatakse terminiga „töötlemata“ järgmisi tooteid:
a) mille õlisisaldus on 3,5 massiprotsenti või suurem, kui nende viskoossus 100 °C juures EN ISO 3104 meetodi järgi on väiksem kui 9 × 10– 6 m2 s– 1, või
b) mille kolorimeetrilised parameetrid ISO 2049 meetodi järgi (samaväärne ASTM D 1500 meetodiga) on suuremad kui 3, kui nende viskoossus 100 °C juures EN ISO 3104 meetodi järgi on vähemalt 9 × 10–6 m2 s–1.
5. Rubriikides 2710, 2711 ja 2712 tähistatakse terminiga „spetsiifiline töötlus“ järgmisi toiminguid:
a) vaakumdestilleerimine;
b) põhjalik fraktsioneeriv redestilleerimine;
c) krakkimine;
d) reformimine;
e) ekstraheerimine selektiivlahustite abil;
f) protsess, mis sisaldab kõiki järgmisi toiminguid: töötlemine kontsentreeritud väävelhappega, ooleumiga või vääveltrioksiidiga; neutraliseerimine aluseliste toimeainetega; värvitustamine ja puhastamine looduslike aktiivmuldadega, aktiveeritud muldade, aktiivsöe või boksiidiga;
g) polümeerimine;
h) alküülimine;
ij) isomeerimine;
k) (üksnes alamrubriikide 27101931 – 27101999 toodete puhul) väävlitustamine vesiniku abil, mille tulemusena väheneb töödeldavate toodete väävlisisaldus vähemalt 85 % (EN ISO 20846, EN ISO 20884 või EN ISO 14596 või EN ISO 24260, EN ISO 20847 ja EN ISO 8754 meetod);
l) (üksnes rubriigi 2710 toodete puhul) parafiinitustamine ükskõik millise protsessi abil, v.a filtreerimine;
m) (üksnes alamrubriikide 27101931 – 27101999 toodete puhul) vesinikuga töötlemine rõhu juures, mis on suurem kui 20 baari, ja temperatuuril üle 250 °C, kasutades katalüsaatoreid (v.a väävlitustavad katalüsaatorid), kusjuures vesinik on keemilise reaktsiooni aktiivne komponent. Alamrubriikidesse 27101971 – 27101999 kuuluvate määrdeõlide edasine vesinikuga töötlemine (näiteks vesinikpuhastus ehk hydrofinishing, värvitustamine) peamiselt värvuse muutmiseks või stabiilsuse parandamiseks ei kuulu spetsiifiliste töötluste hulka;
n) (üksnes alamrubriikide 27101951 – 27101967 toodete puhul) atmosfäärirõhul destilleerimine, tingimusel et 300 °C juures destilleerub toodetest (k.a kaod) ISO 3405 meetodi (samaväärne ASTM D 86 meetodiga) järgi vähem kui 30 %; kui toodetest (k.a kaod) destilleerub 300 °C juures ISO 3405 meetodi (samaväärne ASTM D 86 meetodiga) järgi 30 % ja rohkem, kohaldatakse toodete kogustele, mis saadakse atmosfäärirõhul destilleerimisel ja mis kuuluvad alamrubriikidesse 27101211 – 27101290 või 27101911 – 27101929, samu tollimaksumäärasid, nagu on sätestatud alamrubriikides 27101962 – 27101967, arvutatuna vastavalt kasutatud toodete liigile ja väärtusele ning saadud toodete netomassile. See reegel ei kehti kirjeldatud viisil saadud toodete kohta, mille suhtes kohaldatakse kuue kuu jooksul ja muudel pädevate asutuste kindlaksmääratud tingimustel spetsiifilist töötlust või keemilist muundamist protsessis, mis ei ole spetsiifiline töötlus;
o) (üksnes alamrubriikide 27101971 – 27101999 toodete puhul) töötlemine kõrgsageduse elektrilahendusega;
p) üksnes alamrubriigi 27129031 toodete puhul: õlitustamine fraktsioneeriva kristallisatsiooni abil.
Juhul kui enne eespool nimetatud töötlusi on tehniliste nõuete tõttu vajalik mis tahes eeltöötlus, kohaldatakse tollimaksust vabastamist üksnes nende tootekoguste suhtes, mis on mõeldud töötluseks ja mida tegelikult töödeldakse eespool nimetatud töötluste abil; mis tahes eeltöötluse käigus tekkivad jäätmed on samuti tollimaksuvabad.
6. Tootekoguste suhtes, mida on võimalik saada keemilisel muundamisel või tehniliste nõuete tõttu vajalikuks osutuval eeltöötlemisel ning mis kuuluvad rubriikidesse või alamrubriikidesse 27071000, 27072000, 27073000, 27075000, 2710, 2711, 271210, 271220, 27129031 – 27129099 ja 271390, kohaldatakse samu tollimaksumäärasid, mida „muuks otstarbeks“ ette nähtud toodete suhtes, arvutatuna vastavalt kasutatud toodete liigile ja väärtusele ning saadud toodete netomassile. See reegel ei kehti rubriikide 2710–2712 toodete kohta, mille suhtes kuue kuu jooksul ja muudel pädevate asutuste kindlaksmääratud tingimustel kohaldatakse spetsiifilist töötlust või edasist keemilist muundamist.
Euroopa Komisjoni selgitavad märkused selle kohta, kuidas kaupu nendesse KN-koodidesse klassifitseerida. Need ei ole õiguslikult siduvad, kuid tolliasutused järgivad neid; need täiendavad Maailma Tolliorganisatsiooni HS-i selgitavaid märkusi.
Vaata selle grupi märkused 2 ja 3 ning asjakohaseid selgitavaid märkusi.
Nende toodete määratluste kohta vaata selle grupi märkus 2 ja HS selgitavad märkused, rubriik 2710, punkt I.
Alamrubriikide kohta toodete suhtes, mis on mõeldud:
vaata selle grupi lisamärkused 5 ja 6 ning asjakohaseid selgitavaid märkusi.
I. Naftaõlid ja bituminoossetest mineraalidest saadud õlid (v.a toorõlid)
Sellesse rühma kuuluvad küllastatud atsükliliste süsivesinike isomeeride segud (v.a stereoisomeerid), mis sisaldavad konkreetset isomeeri alla 95 % või küllastamata atsükliliste süsivesinike isomeeride segud (v.a stereoisomeerid), mis sisaldavad konkreetset isomeeri alla 90 %, protsendid on arvestatud veevaba toote massilt.
Sellesse rühma kuuluvad ka eelpool nimetatud süsivesinike individuaalsed isomeerid puhtusega massist vastavalt alla 95 % ja 90 %.
Sellesse rühma kuuluvad üksnes naftaõlid ja õlid bituminoossetest mineraalidest:
1. hangumistemperatuuriga, mõõdetud ASTM D 938 (samaväärne ISO 2207 meetodiga) järgi, alla 30 °C; või
2. hangumistemperatuuriga 30 °C või rohkem ning
a) tihedusega alla 0,942 g/cm3 temperatuuril 70 °C EN ISO 12185 meetodi järgi ja Walk’i koonuspenetratsiooniga, mõõdetud ASTM D 217 meetodi (samaväärne ISO 2137 meetodiga) järgi, vähemalt 350 temperatuuril 25 °C; või
b) minimaalse tihedusega 0,942 g/cm3 temperatuuril 70 °C EN ISO 12185 meetodi ja nõelpenetratsiooniga, mõõdetud EN 1426 meetodi järgi, vähemalt 400 temperatuuril 25 °C.
Eelpool toodud lõikes I loetakse naftaõlide ja bituminoossetest mineraalidest saadud õlide hulka sellised õlid, millele on näiteks kvaliteedi või lõhna parandamiseks lisatud väga väikestes kogustes lisaaineid, märgistavaid aineid, värvaineid.
Vaata ka allpool olevat skeemi:
mis toob välja kriteeriumid alamrubriikide 2710 12 11 – 2710 19 99 ja rubriikide 2712 ja 2713 (v.a alamrubriikide 2710 12 11 – 2710 19 99 preparaadid) teatavate naftasaaduste jaoks
II. Mujal nimetamata preparaadid, mis sisaldavad põhikomponendina 70 % massist ja rohkem naftaõlisid või bituminoossetest mineraalidest saadud õlisid, mis on nende preparaatide põhikoostisosadeks, v.a biodiislit sisaldavad
Nendesse alamrubriikidesse klassifitseerimiseks peavad preparaadid vastama järgmistele tingimustele:
1. naftaõlide või bituminoossetest mineraalidest saadud õlide osa massis, nagu määratletud eelpool I osas, peab olema vähemalt 70 %.
Selleks loetakse analüüsil määratud, mitte lisatud aine kogust;
2. need ei tohi olla mujal nimetatud;
3. naftaõlid või bituminoossetest mineraalidest saadud õlid segudes peavad olema preparaadi põhikomponendid, s.o oluline komponent, võttes arvesse kasutamist.
Nende alamrubriikide preparaatide hulka ei kuulu:
a) värvid ja lakid (rubriigid 3208, 3209 ja 3210 00);
b) mineraalsetel õlidel põhinevad iluravi- ja kosmeetikavahendid (tavaliselt rubriigid 3304 või 3307).
c) naftasulfonaadid (rubriik 3402 või 3824).
Naftasulfonaadid on tavaliselt suspensioonidena naftaõlis või bituminoossetest mineraalidest saadud õlis. Puhta sulfonaadi sisaldus on tavaliselt nii kõrge, et see välistab vahetu kasutuse määrdeainena.
d) vahendid puidu, värvkatte, metallide, klaasi või muude materjalide poleerimiseks, säilitamiseks või muul viisil töötlemiseks (peamiselt rubriik 3405);
e) desinfektsioonivahendid, insektitsiidid jne, ükskõik kuidas esitatud, mis koosnevad lahustest või aktiivkomponendiga dispersioonidest naftaõlis või bituminoossetest mineraalidest saadud õlis (rubriik 3808);
f) tekstiilitööstuses kasutatavad apretid (rubriik 3809);
g) mineraalsete õlide valmislisandid (nimetatud ka legeeraineteks) (rubriik 3811);
h) orgaanilised liitlahustid ja vedeldid (nt rubriik 3814 00);
ij) valukärnisegutugevdid (alamrubriik 3824 10 00);
k) teatavad korrosioonivastased segud:
i) valmistatud, näiteks, (umbes 20 %) lanoliinist lakibensiini lahuses (alamrubriik 3403 19 10);
ii) amiine aktiivkomponentidena sisaldavad (alamrubriik 3824 99 92).
Vaata selle grupi lisamärkus 2 d).
Vaata selle grupi lisamärkus 2 f) ja alltoodud kütteõlide karakteristikute epüüri:
Üldist
Kui ei ole sätestatud teisiti, tähistatakse terminiga „ASTM meetod” meetodeid, mille American Society for Testing and Materials on sätestanud.
Märkus 2
1. Aromaatsete komponentide sisaldus tuleb määrata järgmiste meetodite abil:
2. Termin „samalaadsed õlid” hõlmab muu hulgas järgmisi süsivesinike segusid:
„Samalaadsete õlide” tootmisel kohaldatakse järgmisi mõisteid:
Lisamärkus 5
1. Tuleb märkida, et v.a lisamärkuses 5 n) sätestatu, kehtib tollimaksuvabastus kõikidele spetsiifilises töötluses kasutatud saadustele.
Kui vastavat naftasaadust töödeldakse, näiteks, alküülimise või polümeerimise teel, siis ka see osa, mis ei ole täielikult muundatud (alküülitud või polümeeritud), saab tollimaksuvabastuse.
2. Juhtudel, kui enne spetsiifilist töötlust on vajalik eeltöötlus (vt lisamärkus 5, viimane lõik), peab tollimaksuvabastuse saamiseks olema täidetud kaks tingimust:
a) imporditav saadus peab läbima tõhusa spetsiifilise töötluse, nt krakkimise;
b) spetsiifilise töötluse jaoks peab olema vajalik eeltöötlus.
Eeltöötlemisel peetakse vajalikuks järgmisi protsesse saaduste puhul, mis on mõeldud spetsiifiliseks töötluseks:
a) degaseerimine;
b) dehüdraatimine;
c) teatavate kergete ja raskete fraktsioonide eemaldamine, mis võiksid töötlemist takistada;
d) merkaptaanide (pehmendamine või magustamine), muude väävliühendite või muude töötlemist kahjustada võivate ühendite eemaldamine või muundamine;
e) neutraliseerimine;
f) dekanteerimine;
g) soolatustamine.
Kõik tooted, mis võidakse saada eeltöötluse tulemusena, kuid mis ei läbi spetsiifilist töötlust, kuuluvad tollimaksu alla, mida kohaldatakse „muuks otstarbeks” ette nähtud toodete suhtes, arvutatuna vastavalt kasutatud saaduste liigile ja väärtusele ning saadud toodete netomassile.
Lisamärkus 5 a)
Vaakumdestilleerimine tähendab destilleerimist rõhu all, mis kolonni peas mõõdetuna ei ületa 400 mbar.
Lisamärkus 5 b)
Põhjalik fraktsioneeriv redestilleerimine tähendab destilleerimist (v.a kerglenduvate fraktsioonide eraldamine) pideva või perioodilise töötlemise teel, mida rakendatakse tööstuslikes seadeldistes, kasutades alamrubriikide 2710 12 11 –2710 19 48, 2711 11 00, 2711 12 91 –2711 19 00, 2711 21 00 ja 2711 29 00 destillaate (v.a propaan puhtusega 99 % või rohkem), et saada:
1. isoleeritud kõrge puhtusastmega süsivesinikud (vähemalt 90 % olefiinide puhul ja vähemalt 95 % muude süsivesinike puhul), isomeeride segud, millel on sama orgaaniline koostis, et neid käsitletakse kui isoleeritud süsivesinikke.
Arvesse lähevad üksnes need protsessid, mille tulemuseks on vähemalt kolm erinevat saadust, kuid see piirang ei kehti juhtumite puhul, kui protsess seisneb isomeeride lahutamises. Ksüleenide puhul arvatakse etüülbenseen ksüleeni isomeeride hulka;
2. alamrubriikide 2707 10 00 –2707 30 00, 2707 50 00 ning 2710 12 11 –2710 19 48 tooted:
a) mille ühe fraktsiooni keemise lõpptemperatuur ja sellele järgneva fraktsiooni keemise algtemperatuur ei kattu ja temperatuurivahemik, mille jooksul EN ISO 3405 meetodi järgi (mis on samaväärne ASTM D 86 meetodiga) destilleerub 5 % ja 90 % nende mahust (k.a kaod), ei ületa 60 °C;
b) mille ühe fraktsiooni keemise lõpptemperatuur ja sellele järgneva fraktsiooni keemise algtemperatuur kattuvad ja temperatuurivahemik, mille jooksul EN ISO 3405 meetodi järgi (mis on samaväärne ASTM D 86 meetodiga) destilleerub 5 % ja 90 % nende mahust (k.a kaod), ei ületa 30 °C;
Lisamärkus 5 c)
Krakkimine on tööstuslik protsess naftasaaduste keemilise struktuuri modifitseerimiseks, lõhkudes molekulid kuumutamisega, rõhu all või mitte, katalüsaatoriga või ilma, andes seega, eelkõige, kergemate süsivesinike segud, mis tavaliste temperatuuride ja rõhu juures võivad olla vedelad või gaasilised.
Peamised krakkimisprotsessid on:
1. termiline krakkimine;
2. katalüütiline krakkimine;
3. veeauruga krakkimine gaasiliste süsivesinike saamiseks;
4. hüdrokrakkimine (krakkimine koos hüdrogeenimisega);
5. dehüdrogeenimine;
6. desalküülimine;
7. koksistamine;
8. viskoossuse vähendamine.
Lisamärkus 5 d)
Reforming on kergete või keskmiste õlide termiline või katalüütiline töötlemine aromaatsete ühendite sisalduse tõstmiseks. Katalüütilist reformingut kasutatakse, näiteks, otsedestilleerimisel saadud kergõlide muutmiseks kõrgema oktaanarvuga kergõlideks (suurema aromaatsete süsivesinike sisaldusega) või benseeni, tolueeni, ksüleeni, etüülbenseeni jm sisaldavaks süsivesinike seguks.
Peamised katalüütilised reforminguprotsessid kasutavad katalüsaatoriks plaatinat.
Lisamärkus 5 e)
Ekstraheerimine selektiivlahustite abil on erinevate molekulaarstruktuuridega tooterühmade eraldamise protsess ainete abil, millel on selektiivlahusti efekt (nt furfuraal, fenool, diklooretüüleeter, vääveltrioksiid, nitrobenseen, uurea ja nende teatavad derivaadid, atsetoon, propaan, etüülmetüülketoon, isobutüülmetüülketoon, glükool, N-metüülmorfoliin).
Lisamärkus 5 g)
Polümeerimine on tööstuslik protsess, kus võib kasutada soojendamist või katalüsaatorit, mille toimel küllastamata süsivesinikud sunnitakse moodustama polümeere või kopolümeere.
Lisamärkus 5 h)
Alküülimine tähendab termilist või katalüütilist reaktsiooni, mille käigus küllastamata süsivesinikud ühendatakse muude süsivesinikega, eelkõige isoparafiinide või aromaatsete süsivesinikega.
Lisamärkus 5 ij)
Isomeerimine on naftasaaduste komponentide struktuuri reforming ilma nende üldkoostise muutmiseta.
Lisamärkus 5 l)
Järgnevad näited selles lisamärkuses on vahatustamise kohta:
1. vahatustamine jahutamise teel (lahustitega või ilma);
2. mikrobioloogiline töötlemine;
3. vahatustamine uureaga;
4. molekulaarsõeltöötlemine.
Lisamärkus 5 n)
Atmosfäärirõhul destilleerimine tähendab destilleerimist rõhul umbes 1 013 mbar, mõõdetuna kolonni peas.
Lisamärkus 6
1. Keemiline muundamine tähendab mis tahes operatsiooni töödeldava naftasaaduse ühe või mitme komponendi molekulaarse ehituse muutmiseks.
Naftasaaduse lihtsat segamist teise tootega, ka naftasaadusega, ei loeta keemiliseks muundamiseks. Näiteks lakibensiini lisamist värvile või baasõli lisamist trükivärvile ei loeta keemilise muundamise määratlusse kuuluvaks. See kehtib ka naftasaaduste kõikide kasutusviiside puhul lahustite või kütustena.
2. Näited keemilisest muundamisest:
a) töötlemine halogeenide või halogeenühenditega:
i) gaasilises naftafraktsioonis oleva propüleeni reaktsioon orgaaniliste derivaatide saamiseks (nt propüleenoksiidi saamiseks);
ii) naftafraktsioonide (mootoribensiin, petrool, gaasiõlid), parafiinide või parafiini jääkide töötlemine kloori või klooriühenditega kloroparafiinide saamiseks;
b) töötlemine alustega (nt naatrium, kaalium, ammoniaakhüdraadid) nafteenhapete saamiseks;
c) töötlemine väävelhappe või vääveltrioksiidiga:
i) sulfonaatide saamiseks;
ii) isobutüleeni ekstraheerimiseks või saamiseks;
iii) gaasi- ja määrdeõlide sulfoonimiseks.
Pärast sulfoonimist lisatud õli ei kuulu tollimaksust vabastamisele;
d) sulfokloorimine;
e) hüdrateerimine, eelkõige alkoholide saamiseks gaasilistes naftafraktsioonides olevate küllastamata süsivesinike modifitseerimisel;
f) töötlemine maleanhüdriidiga, eriti butadieeni sisaldava nelja süsiniku aatomiga gaasilise naftafraktsiooni töötlemine, tetravesinikftaalhappe saamiseks;
g) töötlemine fenooliga, näiteks katalüsaatori toimel nafta olefiinide reageerimine fenoolidega alküülfenoolide saamiseks;
h) oksüdatsioon:
i) raskete õlide oksüdatsioon, alamrubriigi 2713 20 00 bituumenite saamiseks;
ii) naftasaaduse oksüdatsioon, keerulisemate keemiatoodete, nagu happed, aldehüüdid, ketoonid, alkoholid, saamiseks; näiteks, kergete fraktsioonide oksüdeerimine kõrgel temperatuuril ja rõhul äädik-, sipelg-, propioon- ja merevaikhappe saamiseks;
ij) dehüdrogeenimine, nt:
i) nafteensete süsivesinike dehüdrogeenimine aromaatsete süsivesinike (nt bensool) saamiseks;
ii) parafiinsete süsivesinike dehüdrogeenimine vedelate olefiinide saamiseks, mida kasutatakse, näiteks, biolagundatavate alküülbenseenide tootmisel;
k) oksosüntees;
l) raskete õlide pöördumatu viimine kõrgpolümeeride molekuli koosseisu (nt loodusliku või sünteetilise, butüül-, polüstüreenkummilateksi hulka);
m) rubriigi 2803 toodete valmistamine;
n) nitreerimine nitroderivaatide saamiseks;
o) teatavate n-parafiine sisaldavate naftafraktsioonide bioloogiline töötlemine proteiinide või muude komplekssete orgaaniliste toodete saamiseks.
1. Kohaldamisala
Katsemeetod hõlmab aromaatsete ja mittearomaatsete komponentide sisalduse määramist mineraalõlides.
2. Määratlus
2.1. Aromaatsed komponendid: lahustis lahustatud proovi osa, mis adsorbeerub silikageelile. Aromaatsed komponendid võivad sisaldada järgmisi aineid: aromaatsed süsivesinikud, kondenseerunud aromaatsed nafteeniühendid, aromaatsed olefiinid, asfalteenid, aromaatsed ühendid, mis sisaldavad väävlit, lämmastikku, hapnikku ja polaarseid aromaatseid süsivesinikke.
2.2. Mittearomaatsed komponendid: proovi osa, mis ei adsorbeeru silikageelile ning mis elueerub lahustiga (näiteks mittearomaatsed süsivesinikud).
3. Meetodi põhimõte
n-pentaanis lahustatud proov lastakse nõrguda läbi silikageeliga täidetud spetsiaalse kromatograafilise kolonni. Mittearomaatsed komponendid, mis elueeruvad lahustiga, kogutakse järgnevalt kokku ja analüüsitakse kaalumise teel pärast lahuse aurustamist.
n-pentaanis mittelahustuvad proovid tuleks lahustada tsükloheksaanis.
4. Seadmed ja reaktiivid
Kromatograafiline kolonn: klaastoru, mille mõõtmed ja kuju on näha juuresoleval joonisel. Ülemist ava peab saama sulgeda klaasist liidendiga, mille alumine lame lihvitud pind surutakse kummiga kaetud kahe metallklambri abil vastu kolonni ülemist otsa. Sulgur peab tagama täieliku hermeetilisuse lämmastiku või õhu ülerõhu rakendamisel.
Silikageel: teralisusega vähemalt 200 mešši. Seda tuleb aktiveerida seitse tundi temperatuurini 170 °C kuumutatud ahjus ja asetada eksikaatorisse jahtuma. Pärast aktiveerimist tuleb silikageel ära kasutada mõne päeva jooksul.
Lahusti I n-pentaan: puhtusega vähemalt 95 %, vaba aromaatsetest komponentidest.
Lahusti II tsükloheksaan: puhtusega vähemalt 98 %, vaba aromaatsetest komponentidest.
5. Katse käik 1 (kromatograafiline kolonn 1)
Proovi lahuse valmistamine: lahustatakse täpselt kaalutud, umbes 3,6 g proovi 10 ml n-pentaanis (I). Kui proov n-pentaanis ei lahustu, lahustatakse see tsükloheksaanis ja kasutatakse kromatograafilise analüüsi tegemisel n-pentaani (I) asemel tsükloheksaani (II).
Kromatograafiline kolonn (kromatograafiline kolonn 1) täidetakse eelnevalt aktiveeritud silikageeliga kuni tasemeni, mis jääb ülemisest kerajalt laiendatud osast umbes 10 cm allapoole; kolonni täidist tihendatakse hoolikalt vibraatoriga, et täidisesse ei jääks kanaleid. Seejärel kaetakse silikageel klaasvatist korgiga.
Silikageeli niisutatakse 180 ml lahustiga I või II ja rõhu all oleva õhu või lämmastikuga surutakse lahustit ülevalt allapoole niikaua, kuni vedeliku ülemine pind jõuab silikageelikolonni ülemise otsani.
Rõhk kolonnis võetakse ettevaatlikult maha ja kolonnile kantakse umbes 3,6 g proovi, mis on kaalutud 2 kümnendkoha täpsusega ja lahustatud 10 ml lahustis I või II, seejärel loputatakse keeduklaasi veel 10 ml lahustiga I või II ja kantakse ka see kolonnile.
Seejärel tõstetakse kolonnis sujuvalt rõhku ja lastakse vedelikul tilkuda kiirusega umbes 1 ml/min kolonni alumisest kapillaartorust välja ja kogutakse see 500 ml kolbi.
Kui kromatografeeritavat ainet sisaldava vedeliku pind langeb silikageeli pinnani, võetakse rõhk kolonnis jälle ettevaatlikult maha ja lisatakse juurde veel 230 ml lahustit I või II; seejärel tõstetakse taas kohe rõhku ja lastakse vedeliku pinnal langeda silikageeli pinnani, kogudes eluaadi samasse kolbi.
Enne kui kromatografeeritavat ainet sisaldava vedeliku pind jõuab silikageeli pinnani, kontrollitakse eluaati aromaatsete ühendite esinemise suhtes, kasutades Fourier’ infrapunaspektroskoopiat. Kui eluaat sisaldab ainult alifaatseid süsivesinikke, lisatakse pärast rõhu mahavõtmist veel 50 ml lahustit I või II. Vajaduse korral korratakse seda etappi.
Kogutud fraktsioon aurustatakse vaakumahjus või vaakumrotaatoraurustis või samalaadses seadmes temperatuuril 35 °C kokku väikse mahuni ja seejärel viiakse see ilma kadudeta üle tareeritud keeduklaasi, kasutades täiendavat kogust lahustit I või II.
Keeduklaasi sisu aurustatakse vaakumahjus 35 °C juures konstantse massini (W). Kahe viimase kaalumistulemuse vahe ei tohi olla suurem kui 0,01 g. Kahe viimase kaalumise ajavahe peab olema vähemalt 30 minutit.
Mittearomaatsete komponentide massiprotsent (A) leitakse järgmise valemiga:
A= W/W1*100
kus W1 on proovi mass.
100st puudu jääv osa on silikageelil absorbeerunud aromaatsete komponentide protsent.
6. Meetodi täpsus
Korratavus: 5 %.
Reprodutseeritavus: 10 %.
7. Katse käik 2 (kromatograafiline kolonn 2)
Proovi lahuse valmistamine: lahustatakse täpselt kaalutud, umbes 0,9 g proovi 2,5 ml n-pentaanis (I). Kui proov n-pentaanis ei lahustu, lahustatakse see tsükloheksaanis ja kasutatakse kromatograafilise analüüsi tegemisel n-pentaani (I) asemel tsükloheksaani (II).
Kromatograafiline kolonn (kromatograafiline kolonn 2) täidetakse eelnevalt aktiveeritud silikageeliga kuni tasemeni, mis jääb ülemisest kerajalt laiendatud osast umbes 2,5 cm allapoole; kolonni täidist tihendatakse hoolikalt vibraatoriga, et täidisesse ei jääks kanaleid. Seejärel kaetakse silikageel klaasvatist korgiga.
Silikageeli niisutatakse 45 ml lahustiga I või II ja rõhu all oleva õhu või lämmastikuga surutakse lahustit ülevalt allapoole niikaua, kuni vedeliku ülemine pind jõuab silikageelikolonni ülemise otsani.
Rõhk kolonnis võetakse ettevaatlikult maha ja kolonnile kantakse umbes 0,9 g proovi, mis on kaalutud 2 kümnendkoha täpsusega ja lahustatud 2,5 ml lahustis I või II, seejärel loputatakse keeduklaasi veel 2,5 ml lahustiga I või II ja kantakse ka see kolonnile.
Tõstetakse sujuvalt rõhku kolonnis ja lastakse vedelikul tilkuda kiirusega umbes 1 ml/min kolonni alumisest kapillaartorust välja ning kogutakse see 250 ml kolbi.
Kui kromatografeeritavat ainet sisaldava vedeliku pind langeb silikageeli pinnani, võetakse rõhk kolonnis jälle ettevaatlikult maha ja lisatakse juurde veel 57,5 ml lahustit I või II; seejärel tõstetakse taas kohe rõhku ja lastakse vedeliku pinnal langeda silikageeli pinnani, kogudes eluaadi samasse kolbi.
Enne kui kromatografeeritavat ainet sisaldava vedeliku pind jõuab silikageeli pinnani, kontrollitakse eluaati aromaatsete ühendite esinemise suhtes, kasutades Fourier’ infrapunaspektroskoopiat. Kui eluaat sisaldab ainult alifaatseid süsivesinikke, lisatakse pärast rõhu mahavõtmist veel 12,5 ml lahustit I või II. Vajaduse korral korratakse seda etappi.
Kogutud fraktsioon aurustatakse vaakumahjus või vaakumrotaatoraurustis või samalaadses seadmes temperatuuril 35 °C kokku väikse mahuni ja seejärel viiakse see ilma kadudeta üle tareeritud keeduklaasi, kasutades täiendavat kogust lahustit I või II.
Keeduklaasi sisu aurustatakse vaakumahjus 35 °C juures konstantse massini (W). Kahe viimase kaalumistulemuse vahe ei tohi olla suurem kui 0,01 g. Kahe viimase kaalumise ajavahe peab olema vähemalt 30 minutit.
Mittearomaatsete komponentide massiprotsent (A) leitakse järgmise valemiga:
A= W/W1*100
kus W1 on proovi mass.
100st puudu jääv osa on silikageelil absorbeerunud aromaatsete komponentide protsent.
8. Meetodi täpsus
Korratavus: 5 %.
Reprodutseeritavus: 10 %.
Kromatograafiline kolonn 1
Kromatograafiline kolonn 2
Sulatada portselantiiglis mahutavusega 100 cm3 pidevalt segades umbes 100 g naftaleeni. Viia umbes 40 cm3 sulatatud ainet eelsoojendatud Šukovi kolbi nii, et sellest oleks 3/4 täidetud. Korgist sulgurist panna läbi kümnendikjaotusega termomeeter nii, et elavhõbedasammas jääks vedeliku keskele. Kui temperatuur on langenud peaaegu naftaleeni tardumispunktini (umbes 83 °C), soodustada kristalliseerumist pideva loksutamisega. Niipea kui algab kristallide moodustumine, peatub elavhõbedasammas tavaliselt ja hakkab seejärel taas langema. Temperatuur, mille juures elavhõbedasammas peatub ja jääb mõneks ajaks liikumatuks, märgitakse üles ja seda temperatuuri loetaksegi naftaleeni kristalliseerumistemperatuuriks; tuleb arvestada parandust kolvist väljaulatuva elavhõbedasamba pikkuse jaoks.
Elavhõbedatermomeetri parandus arvestatakse valemiga:
kus „n” on kraadijaotuste arv väljaspool kolbi, „t” on temperatuurinäit ja „t′” on väljapoole kolbi jääva elavhõbedasamba temperatuuriosa. „t′” võidakse umbes määrata täiendava termomeetriga, mille elavhõbedasambakuulike jäetakse kolvist väljapoole jääva elavhõbedasamba keskossa. Kapillaartorutermomeeter tagab väga suure täpsuse.
Allpool kujutatud Šukovi kolb on kahekordsete seintega, evakueeritud vaheruumiga, klaasanum.
Euroopa Liidu kombineeritud nomenklatuuri selgitavad märkused, ELT C (konsolideeritud tekst ja hilisemad muudatused) · © European Union
Iga aasta kombineeritud nomenklatuur Euroopa Liidu Teatajas avaldatud kujul: kirjeldus, kolmandate riikide tollimaks ja täiendav mõõtühik.
| Aasta | Kirjeldus | Kolmandate riikide tollimaks | Täiendav mõõtühik |
|---|---|---|---|
| 2026 | keemiliseks muundamiseks protsessides, mida ei ole nimetatud alamrubriigi 27101951 juures | 3,5% | — |
| 2025 | muutmata | 3,5% | — |
| 2024 | muutmata | 3,5% | — |
| 2023 | muutmata | 3,5% | — |
| 2022 | muutmata | 3,5% | — |
| 2021 | muutmata | 3,5% | — |
| 2020 | muutmata | 3,5% | — |
| 2019 | For undergoing chemical transformation by a process other than those specified in respect of subheading 27101951 | 3,5% | — |
KN-kood 2710 19 55 on ELi kombineeritud nomenklatuuris olev kaubakood HS-alamrubriigis 2710.19 (naftaõlid ja bituminoossetest mineraalidest saadud õlid: muud).
Kolmandate riikide tollimaksumäär on 3,5%; kogus deklareeritakse ühikutes —.
EL importis ajavahemikul september 2025 – august 2026 HS-alamrubriigi 2710.19 kaupu kokku 54,7 mld € väärtuses (+8% võrreldes eelneva 12 kuuga); suurim tarnija oli Ameerika Ühendriigid, mille osa oli 20%, järgnes Saudi Araabia.
Sama alamrubriigi määrad teistes tariifistikes: Türgi 3,5%–4,7%, USA 5,8%–7%, Ühendkuningriik 0%–4%, Kanada 0%–5%, Mehhiko 0%–3%, Brasiilia 0%–5,4%, Argentina 0%–5,4%, Peruu maksuvaba, Uus-Meremaa 0%–5%, Jaapan 2,5%–7,9%, Taiwan 0%–5%, GCC 5%, Šveits maksuvaba, Norra maksuvaba, Põhja-Makedoonia 0%–20%, Nigeeria 5%–10%.
ELi kombineeritud nomenklatuuris on kolmandate riikide tollimaksumäär 3,5%; täiendav mõõtühik on —. Lepinguriikide kaupade soodusmäärad, dumpinguvastased tollimaksud ja käibemaks ei ole sellesse arvestatud.
Jah. ELi ühine tollitariifistik on kõigis liikmesriikides sama, seega on kolmandate riikide tollimaksumäär Eestis sama mis mujal ELis. Käibemaks on seevastu riiklik.