Jaotis XI: Tekstiil ja tekstiiltooted

1. Sellesse jaotisse ei kuulu:

1. a) loomset päritolu harjased ja karvad harjade valmistamiseks (rubriik 0502); hobusejõhv ja selle jäätmed (rubriik 0511);

2. b) juuksed ja nendest valmistatud tooted (rubriik 0501, 6703 või 6704), v.a filterriie, mida kasutatakse harilikult õlipressides või samalaadsel otstarbel (rubriik 5911);

3. c) puuvillalinter ja muu taimse päritoluga materjal grupist 14;

4. d) rubriigi 2524 asbest, tooted asbestist ja muud rubriigi 6812 või 6813 tooted;

5. e) tooted, mis kuuluvad rubriiki 3005 või 3006; rubriigi 3306 niit, mida kasutatakse hambavahede puhastamiseks (hambaniit), üksikult jaemüügiks pakendatud;

6. f) valgustundlik tekstiilmaterjal rubriikidest 3701–3704;

7. g) monofilament, mille ristlõike mis tahes läbimõõt on üle 1 mm, ning ribad või muud samalaadsed plastist vormid (näiteks tehisõled) laiusega üle 5 mm (grupp 39) või sellisest monofilamendist või ribadest põimikud, riie või muud korv- või vitspunutised (grupp 46);

8. h) plastiga impregneeritud, pealistatud, kaetud või lamineeritud riie, silmkoeline või heegeldatud kangas, vilt, lausriie või tooted nendest (grupp 39);

9. ij) kummiga impregneeritud, pealistatud, kaetud või lamineeritud riie, silmkoeline või heegeldatud kangas, vilt, lausriie või tooted nendest (grupp 40);

10. k) karvade või villaga kaetud nahad (grupp 41 või 43) ning rubriikide 4303 ja 4304 tooted karusnahast, tehiskarusnahk või tooted sellest;

11. l) rubriiki 4201 või 4202 kuuluvad tekstiilmaterjalist valmistatud tooted;

12. m) tooted ja kaubad grupist 48 (näiteks tselluloosvatt);

13. n) gruppi 64 kuuluvad jalatsid ja nende osad, kedrid, säärised vms tooted;

14. o) grupi 65 juuksevõrgud vm peakatted ja nende osad;

15. p) grupi 67 tooted;

16. q) abrasiivmaterjalidega pealistatud tekstiilmaterjalid (rubriik 6805), samuti rubriiki 6815 kuuluvad süsinikkiud või süsinikkiust tooted;

17. r) klaaskiud või klaaskiust tooted, v.a klaasniidiga tikandid nähtaval alusriidel (grupp 70);

18. s) grupi 94 tooted (näiteks mööbel, vooditarbed, valgustid ja valgustusseadeldised);

19. t) grupi 95 tooted (näiteks mänguasjad, mängud, spordiinventar ja -võrgud);

20. u) grupi 96 tooted (näiteks harjad, õmblustarvete reisikomplektid, tõmblukud, kirjutusmasinalindid, hügieenisidemed ja -tampoonid, mähkmed ja mähkmevoodrid); või

21. v) grupi 97 tooted.

2.

A) Tooted, mida võib klassifitseerida gruppidesse 50–55 või rubriiki 5809 või 5902 ja mis koosnevad vähemalt kahe tekstiilmaterjali segust, tuleb klassifitseerida nii, nagu nad koosneksid ainult sellest tekstiilmaterjalist, millel on kaaluline ülekaal mis tahes teiste tekstiilmaterjalide suhtes.

Kui ühelgi tekstiilmaterjalil ei ole kaalulist ülekaalu, siis tuleb tooted klassifitseerida nii, nagu nad koosneksid tervenisti sellest ühest tekstiilmaterjalist, mis kuulub vaadeldavatest kõige suurema numbriga rubriiki.

B) Ülaltoodud nõudest tulenevalt:

1. a) peab mähitud hobusejõhvist lõnga (rubriik 5110) ja metalliseeritud lõnga (rubriik 5605) käsitama ühtse tekstiilmaterjalina, mille mass on tema komponentide masside summa; riide klassifitseerimisel tuleb metallniiti vaadelda tekstiilmaterjalina;

2. b) määratakse konkreetse rubriigi valikul esmajärjekorras kindlaks grupp ja alles seejärel kohaldatav rubriik antud grupist, arvesse võtmata materjale, mida antud grupis ei klassifitseerita;

3. c) kui grupid 54 ja 55 on seotud mõne muu grupiga, käsitatakse gruppe 54 ja 55 ühtse grupina;

4. d) kui gruppi või rubriiki klassifitseeritakse erinevatest tekstiilmaterjalidest valmistatud tooted, tuleb neid materjale käsitada ühtse tekstiilmaterjalina.

C) Eespool punktides A ja B esitatud tingimusi kohaldatakse ka allpool märkustes 3, 4, 5 ja 6 nimetatud lõnga suhtes.

3.

A) Kui allpool punktis B toodud eranditest ei tulene teisiti, tuleb selles jaotises termini „nöörid, paelad, köied ja trossid“ all mõista järgmist lõnga (ühekordset, mitmekordset (kordistatud) või komplekslõnga):

1. a) siidist või siidijääkidest joontihedusega üle 20000 detsiteksi;

2. b) keemilistest kiududest (k.a gruppi 54 kuuluv lõng vähemalt kahest monofilamendist) joontihedusega üle 10000 detsiteksi;

3. c) kanepist või linast:

   1. 1) poleeritud või läigestatud, joontihedusega vähemalt 1429 detsiteksi, ja

   2. 2) poleerimata ja läigestamata, joontihedusega üle 20000 detsiteksi;

4. d) kookoskiududest, vähemalt kolmest sõõrdest või keest;

5. e) teistest taimsetest kiududest, joontihedusega üle 20000 detsiteksi, ja

6. f) metallniidiga tugevdatud.

B) Erandid:

1. a) villast või loomakarvadest lõng ja paberlõng, v.a metallniidiga tugevdatud lõng;

2. b) gruppi 55 kuuluv keemilistest filamentkiududest köisik ja gruppi 54 kuuluv multifilamentlõng kas null- või lauge keerdumusega (alla 5 keeru meetril);

3. c) rubriiki 5006 kuuluv jämesiid ja gruppi 54 kuuluv monofilament;

4. d) rubriigi 5605 metalliseeritud lõng; metallniidiga tugevdatud lõng klassifitseeritakse vastavalt käesoleva märkuse A-osa punktile f, ning

5. e) rubriiki 5606 kuuluv šenill-, mähitud ja bukleelõng.

4.

A) Kui allpool punktis B toodud eranditest ei tulene teisiti, tuleb gruppides 50, 51, 52, 54 ja 55 „jaemüügiks pakendatud“ all mõista järgmiselt pakendatud lõnga (ühekordset, mitmekordset (kordistatud) või komplekslõnga):

1. a) pappalusel, poolidel, rullidel ja muudel sarnastel alustel massiga (k.a aluse mass, millele lõng keritakse):

   1. 1) kuni 85 g siidlõnga, siidijääkidest või keemilistest kiududest filamentlõnga puhul, ja

   2. 2) kuni 125 g muudel juhtudel;

2. b) kerades, tokkides või vihtides, massiga:

   1. 1) kuni 85 g keemilistest kiududest filamentlõnga, mille joontihedus on alla 3000 detsiteksi, siidlõnga ja siidijääkidest lõnga puhul;

   2. 2) kuni 125 g muude lõngade puhul, mille joontihedus on alla 2000 detsiteksi, ja

   3. 3) kuni 500 g muudel juhtudel;

3. c) tokkides või vihtides, mis koosnevad mitmest väiksemast tokist või vihist, mis on eraldatud jaotusniitidega üksteisest sõltumatuteks ja millest igaühe mass on:

   1. 1) kuni 85 g siidlõnga, siidijääkidest või keemilistest kiududest filamentlõnga puhul, ja

   2. 2) kuni 125 g muudel juhtudel.

B) Erandid:

1. a) ühekordne lõng mis tahes tekstiilmaterjalist, v.a:

   1. 1) ühekordne pleegitamata lõng lambavillast või muude loomade villast ning

   2. 2) ühekordne pleegitatud, värvitud või trükitud lõng lambavillast või muude loomade villast, joontihedusega üle 5000 detsiteksi;

2. b) pleegitamata mitmekordne (kordistatud) või komplekslõng:

   1. 1) siidist või siidijääkidest mis tahes viisil pakendatud ja

   2. 2) teistest tekstiilmaterjalidest, v.a lambavillast või muude loomade villast, tokkides või vihtides;

3. c) mitmekordne (kordistatud) või komplekslõng siidist või siidijääkidest, pleegitatud, värvitud või trükitud, joontihedusega kuni 133 detsiteksi, ning

4. d) ühekordne, mitmekordne (kordistatud) või komplekslõng mis tahes tekstiilmaterjalist:

   1. 1) ristpoolitud tokkides või vihtides ja

   2. 2) alustel või muul viisil tekstiilitööstuses kasutamiseks pakendatud (näiteks poolidel, padrunitel, koonusbobiinidel jms alustel või tikkemasina kookonpoolidel).

5. Rubriikides 5204, 5401 ja 5508 tähistatakse terminiga „õmblusniit“ mitmekordset (kordistatud) või komplekslõnga:

1. a) alustel (näiteks poolidel, rullidel) massiga (k.a aluse mass) kuni 1000 g;

2. b) apreteeritud õmblusniidina kasutamiseks ning

3. c) lõpliku parempoolse keeruga (Z-keerd).

6. Selles jaotises tähistatakse terminiga „eriti tugev lõng“ lõnga, mille katkemistugevus, mõõdetuna sentinjuutonites teksi kohta (cN/teks) ületab:

7. Selles jaotises tähistatakse terminiga „valmistooted“:

1. a) tooteid, mis lõigatud teisiti kui ruutudeks või ristkülikuteks;

2. b) lõpetatud tooteid, mis on kasutusvalmis (või vajavad ainult eraldamist ühendavate niitide läbilõikamise teel) ilma edasise õmblemise või muu töötluseta (näiteks teatavad tolmulapid, käterätikud, laudlinad, ruudukujulised pea- ja kaelarätikud, tekid);

3. c) mõõtu lõigatud ja vähemalt ühe kuumtihendatud servaga, nähtavalt kokkutõmbunud või kokkusulanud äärisega tooteid, mille ülejäänud servad on töödeldud nagu selle märkuse mis tahes alalõigus kirjeldatud, v.a riie, mille lõikeservad on hargnemise takistamiseks kuumlõigatud või muidu lihtsalt töödeldud;

4. d) tooteid, mis on palistatud või rullitud servadega või mille servades on sõlmitud narmad, v.a hargnemist takistavalt lõigatud või ääristatud või mõnel muul lihtsal viisil töödeldud servadega riiet;

5. e) mõõtu lõigatud ja ažuurseks töödeldud tooteid;

6. f) kokkuõmmeldud, liimitud või muul viisil ühendatud tooteid (v.a tükktooted, mis koosnevad vähemalt kahest pikkuses omavahel otsapidi ühendatud ühest ja samast materjalist osast, ja tükktooted, mis koosnevad vähemalt kahest kihtidena asetatud tekstiilmaterjalist, polsterdatud või polsterdamata);

7. g) vastavakujuliseks silmkootud või heegeldatud tooteid kas eraldi või omavahel otsapidi ühendatud esemetena.

8. Gruppides 50–60 kehtib järgmine:

1. a) gruppidesse 50–55 ja 60 ja, kui kontekst ei nõua teisiti, siis ka gruppidesse 56–59 ei kuulu valmistooted märkuse 7 tähenduses ning

2. b) gruppidesse 50–55 ja 60 ei kuulu gruppidesse 56–59 klassifitseeritud kaubad.

9. Gruppidesse 50–55 klassifitseeritud riide hulka kuulub ka riie, mis koosneb üksteise peale asetatud paralleelsete tekstiillõngade kihtidest lõngade suunaga risti või nurga all. Need kihid on lõngade ristumiskohtades ühendatud liimiga või termiliselt.

10. Elastsed tooted, mis koosnevad kumminiitidega kombineeritud tekstiilmaterjalidest, klassifitseeritakse sellesse jaotisse.

11. Selles jaotises hõlmab termin „impregneeritud“ ka kastmismeetodil töödeldud tooteid.

12. Selles jaotises hõlmab termin „polüamiidid“ ka aramiide.

13. Selles jaotises ja kogu nomenklatuuris tähistatakse terminiga „elastomeerne lõng“ sünteetilisest tekstiilkiust filamentlõnga, k.a monofilamenti, v.a tekstureeritud lõng, mis ei katke esialgsest pikkusest kolm korda pikemaks venitamisel ja esialgsest pikkusest kaks korda pikemaks venitamisel võtab viie minuti jooksul tagasi pikkuse, mis ei ületa selle esialgset pikkust rohkem kui 1,5 korda.

14. Kui kontekst ei nõua teisiti, tuleb tekstiilrõivad, mis kuuluvad erinevatesse rubriikidesse, klassifitseerida vastavatesse rubriikidesse isegi siis, kui neid kaubastatakse jaekaubanduses komplektidena. Selles märkuses tähistatakse terminiga „tekstiilrõivad“ rubriikidesse 6101–6114 ja 6201–6211 kuuluvaid rõivaid.

15. Vastavalt XI jaotise märkusele 1 klassifitseeritakse tekstiil, rõivad ja muud tekstiilitooted, mis sisaldavad sisseehitatud komponentidena või kius või kangas keemilisi, mehaanilisi või elektroonilisi komponente lisafunktsioonide jaoks, nende vastavatesse rubriikidesse XI jaotises, tingimusel et need säilitavad sellesse jaotisse kuuluvate kaupade põhiomadused.

1. Selles jaotises ja kogu nomenklatuuris tähistatakse terminiga:

1. a) „pleegitamata lõng“ –

   lõnga, mis:

   1. 1) on seda moodustavate kiudude naturaalse värvusega ega ole pleegitatud, värvitud (massis või mitte) ega trükitud ja

   2. 2) on ebamäärase värvusega (hall kedrus) ja valmistatud kohestatud jäätmetest.

      Selline lõng võib olla töödeldud värvitu apretiga või värvitud ebapüsivate värvainetega (mis kaovad pärast seebiga pesemist) või keemiliste kiudude puhul töödeldud massis matistavate vahenditega (näiteks titaandioksiidiga);

2. b) „pleegitatud lõng“ –

   lõnga, mis:

   1. 1) on läbinud pleegitusprotsessi, valmistatud pleegitatud kiududest või, kui kontekst ei nõua teisiti, värvitud valgeks (massis või mitte) või töödeldud valge apretiga;

   2. 2) koosneb pleegitamata ja pleegitatud kiudude segust ja

   3. 3) on mitmekordne (kordistatud) või komplekslõng ja koosneb pleegitamata ja pleegitatud lõngadest;

3. c) „värviline (värvitud või trükitud) lõng“ –

   lõnga, mis:

   1. 1) on värvitud (massis või mitte) muu värviga kui valge või ebapüsiv värv, trükitud või valmistatud värvitud või trükitud kiust;

   2. 2) koosneb erineva värvusega värvitud kiudude segust või pleegitamata või pleegitatud kiudude segust värvitud kiududega (muliin- või melanžlõng) või teatud vahemaade järel ühe või mitme värviga trükitud, nii et see jätab täpilise mulje;

   3. 3) on valmistatud trükitud kraas- või kammlindist või heidest ja

   4. 4) on mitmekordne (kordistatud) või komplekslõng ning koosneb pleegitamata või pleegitatud lõngast ja värvilisest lõngast.

   Eespool nimetatud termineid kasutatakse koos vajalike muudatustega ka monofilamendi, ribade jms grupi 54 toodete suhtes;

4. d) „pleegitamata riie“ –

   riie, mis on valmistatud pleegitamata lõngast ja on pleegitamata, värvimata ja trükkimata. Selline riie võib olla töödeldud värvitu apretiga või värvitud ebapüsivate värvainetega;

5. e) „pleegitatud riie“ –

   riie, mis:

   1. 1) on pleegitatud või, kui kontekst ei nõua teisiti, valgeks värvitud või töödeldud valge apretiga, metraažkaubana;

   2. 2) on valmistatud pleegitatud lõngast ja

   3. 3) on valmistatud pleegitamata ja pleegitatud lõngast;

6. f) „värvitud riie“ –

   riie, mis:

   1. 1) mis on ühevärviliseks värvitud muu kui valge värviga (kui kontekst ei nõua teisiti) või töödeldud muu kui valget värvi apretiga (kui kontekst ei nõua teisiti), metraažkaubana ja

   2. 2) on valmistatud ühevärvilisest värvitud lõngast;

7. g) „kirjukoeline riie“ –

   riie (v.a trükitud riie), mis:

   1. 1) on valmistatud erivärvilisest või ühe värvi erinevate toonidega (v.a seda moodustavate kiudude loomulik värvus) lõngast;

   2. 2) on valmistatud pleegitamata või pleegitatud ja värvitud lõngast ja

   3. 3) on valmistatud muliin- või melanžlõngast.

      (Arvesse ei võeta lõngu, mis moodustavad kanga ultuse või otsad);

8. h) „trükitud riie“ –

   meetrikaubana trükitud riie, kirjukoeline või mitte.

   (Trükitud riide hulka kuulub ka riie, mille mustrid on peale kantud näiteks pintsli, harja või pulverisaatoriga, trafaretiga, flokeerimisega või batiktehnikas.)

   Merseriseerimine ei mõjuta lõnga ja riide klassifitseerimist eeltoodud kategooriatesse.

   Punktides d–h esitatud määratlusi kohaldatakse mutatis mutandis silmkoeliste ja heegeldatud kangaste suhtes;

9. ij) „labasekoeline“ –

   riide struktuur, mille puhul iga koelõng läheb kordamööda järjestikuste lõimelõngade alt ja pealt ja iga lõimelõng kordamööda koelõngade alt ja pealt.

2.

A) Gruppide 56–63 tooteid, mis sisaldavad vähemalt kahte tekstiilmaterjali, vaadeldakse toodetena, mis koosnevad tervenisti ühest tekstiilmaterjalist, mis valitakse vastavalt käesoleva jaotise märkusele 2, mis käsitleb samadest tekstiilmaterjalidest toodete klassifitseerimist gruppidesse 50–55 või rubriiki 5809.

B) Selle reegli kohaldamisel:

1. a) seal, kus see on õigustatud, võetakse arvesse vaid see toote osa, mis vastavalt kaupade klassifitseerimise üldreeglile 3 määrab toote klassifitseerimise;

2. b) tekstiiltoodete puhul, mis koosnevad alusriidest ja karus- või narmaspinnast, ei arvestata klassifitseerimisel alusriiet;

3. c) rubriiki 5810 kuuluvate tikandite ja nendest valmistatud toodete puhul võetakse arvesse ainult alusriie. Ilma nähtava alusriideta tikandid ja nendest valmistatud tooted klassifitseeritakse üksnes nende tikkimiseks kasutatud niitide järgi.