6404 11 00: spordijalatsid; tennise-, korvpalli-, võimlemis-, treeningkingad jms jalatsid

Üldist

1. Terminite määratlust „välistallad” ja „pealsed” vaata käesoleva grupi HS selgitavates märkustes, lõigud C ja D.

Lisaks sellele kehtib kahest või enamast materjalist koosnevate „pealsete” (märkus 4 a ning 64. grupi lisamärkus 1) puhul järgmine:

a) „Pealne” on jalatsi osa, mis katab labajalga külgedelt ja pealt ning võib katta ka säärt. Pealne ulatub tallani ja on selle külge kinnitatud. See võib ulatuda ka talla sisse.

Pealsematerjalid on need materjalid, mille pealispind on osaliselt või täielikult jalatsi välispinnal näha. Järelikult ei ole vooder pealse osa. Pealsematerjalid peavad olema üksteisega ühendatud.

Pärast manuste ja tugevdavate detailide eemaldamist arvutatakse pealsematerjalide üldpindala. Arvesse ei võeta pindala, mis jääb materjalide ühenduskohtade kattuvate osade alla.

Näiteks: A on nahk, B on tekstiilmaterjal ja C on tekstiilmaterjali B osa, mis jääb seda katva nahkmaterjali A alla. Arvutades pealsematerjali üldpindala, ei arvestata tekstiilmaterjali pindala C.

Kinnitusi, nt nöörid, takjakinnitus jne, arvesse ei võeta (vaata selle grupi HS üldselgitavad märkused, punkt D, viimane lõik).

b) „Vooder” võib olla mis tahes materjalist. See võib koosneda ühest või mitmest materjalist. Vooder puutub kokku jalaga ja täidab polstri, kaitse või üksnes kaunistavat otstarvet. Vooder ei ole jalatsi välispinnal näha, v.a võimalik polster näiteks ülemise ääre ümber.

c) „Manused” ja „tugevdavad detailid” on määratletud 64. grupi märkuses 4 a ja lisamärkuses 1 ning HS selgitavate märkuste üldosa punkti D viimases lõigus.

Manustel on tavaliselt kaunistav ja tugevdavatel detailidel kaitsev või tugevdav otstarve. Kuna tugevdavad detailid on kinnitatud pealse külge sellele lisatugevuse andmiseks, siis on need kinnitatud pealse välispinna, mitte ainult voodri külge. Tugevdavate detailide alt võib siiski paista voodri riba, tingimusel et see ei vähenda tugevdavate detailide funktsiooni. Lisaks sellele, et tugevdatud detailid on kinnitatud pealse või manuse külge, võivad need olla kinnitatud ka talla külge või ulatuda talla sisse. Materjali ei loeta manuseks ega tugevdavaks detailiks, vaid pealse osaks, kui selle all olevate materjalide kokku- ühendamise viis ei ole püsiv (õmblus on näiteks püsiv kokkuühendamise viis).

Märkuse 4 a tähenduses võivad „jms” olla ka näiteks logod ja ninatsid.

Pealsematerjali kindlakstegemisel ei võeta arvesse pealse osaliselt või täielikult kaetud keelt.

Vaata skeemi allpool, kus katkendlik joon tähistab keelt.

Joonised ja allasetsev tekst on näide sellest, kuidas pealsematerjali määrata.

Jalats ülaltoodud joonisel koosneb nahast ja tekstiilist. Et määrata pealsematerjal 64. grupi mõistes ning jätta välja „manused” ja „tugevdavad detailid”, arvestatakse järgmist:

1 ja 2. Nahast ninatsi 1 ja pöövi 2 eemaldamisel tuleb nähtavale tekstiilmaterjal selle all (mis ei ole vooder). Kuna nahkdetailidel 1 ja 2 on kaitsev otstarve, loetakse neid tugevdavateks detailideks. Kuna tekstiilmaterjal nahkdetailide 1 ja 2 all on osaliselt välispinnal näha, tuleb tekstiilmaterjal arvata pealse osaks.

3. Nahkdetaili 3 eemaldamisel tuleb nähtavale tekstiilosa (joonisel märgitud A-ga) ja vooder detaili 3 all. Kuna tekstiilmaterjal ei kata kogu detaili 3 ja voodrit ei loeta pealseks ning naha all on peamiselt vooder, ei tugevda nahkdetail pealsematerjali ning seega tuleb nahkdetail lugeda pealse osaks.

4. Nahkdetail 4 on õmmeldud tekstiildetaili peale ja katab osaliselt ka nahkdetaili 3. Kuna detaili 4 all on osaliselt näha tekstiilmaterjal ja üleulatuva osa A all on osaliselt näha nahkdetail 3 ning kuna nahkdetail 4 annab pealse küljeosale lisatugevduse, tuleb detail 4 lugeda tugevdavaks detailiks. Seega tuleb nahkdetail 3 ja tekstiilmaterjal detaili 4 all, v.a tekstiilmaterjali osa detaili 3 all, arvata pealse osadeks.

5. Nahkdetaili 5 eemaldamisel on näha osaliselt selle all olev tekstiilmaterjal. Kuna nahkdetail 5 tugevdab kanna ülaosa ja tekstiilmaterjal on selle alt osaliselt näha, loetakse nahka tugevdavaks detailiks.

6. Nahkse kannakapi 6 eemaldamisel on näha selle all olev vooder ja osaliselt ka tekstiilmaterjal. Kuna tekstiilmaterjal ei kata kogu nahaalust osa, siis ei ole nahkne kannakapp 6 pealsematerjali tugevdus ja seega loetakse kapp pealse osaks (ning mitte tugevdavaks detailiks).

7. Nahkdetaili 7 eemaldamisel on näha osaliselt selle all olev tekstiilmaterjal. Kuna nahkdetail 7 annab pealse külgmisele osale lisatugevduse, loetakse nahka tugevdavaks detailiks.

8. Nahast logo 8 eemaldamisel on näha osaliselt selle all olev tekstiilmaterjal. Seega logo, olles 64. grupi märkuse 4 a tähenduses „jms”, ei ole pealse osa.

Pärast naha ja tekstiilmaterjali protsendilise osakaalu leidmist detailides, mis on määratletud pealse osadena, ilmneb, et ülekaalus on tekstiil (tekstiilmaterjali on 70 %). Seega klassifitseeritakse kõnealune jalats kui tekstiilpealsega jalats.

2. Termin „kummi” on kogu kombineeritud nomenklatuuri mõistes määratletud grupi 40 märkuses 1; käesoleva grupi märkus 3 a laiendab mõistet käesoleva grupi jaoks.

3. Termin „plast” on kogu kombineeritud nomenklatuuri mõistes määratletud grupi 39 märkuses 1; käesoleva grupi märkus 3 a laiendab mõistet käesoleva grupi jaoks.

4. Termin „nahk” on määratletud 64. grupi märkuses 3 b.

5. Termin „tekstiilmaterjalid” on määratletud selle grupi HS selgitavate märkuste üldsätete punktides E ja F. Seega gruppides 50–60 määratletud kiud (nt tekstiilflokk), lõng, riie, viltmaterjalid, lausriie, nöörid, paelad, köied, trossid jne on 64. grupi tähenduses „tekstiilmaterjalid”. Grupi 59 riide kohta kehtivad 59. grupi märkused eelkõige 64. grupi märkuse 3 a sätetele vastavalt.