7207 20 15: süsinikusisaldusega vähemalt 0,25 %, kuid alla 0,6 % massist

Üldist

A. Sepistatud ja valtsitud tooteid võib eristada mitmel viisil, kui sellist eristamist on vaja (rubriigid 7207, 7214, 7216, 7218, 7224 ja 7228).

Kui kogu ese on kättesaadav, tuleb kõigepealt uurida, kuidas selle ristlõige varieerub:

• kui muutused ei ole korrapärased, siis on toode sepistatud;
• kui aga ristlõike muutused korduvad korrapäraselt või kui läbilõige on konstantne, võib toode olla kas sepistatud või valtsitud. Sellisel juhul tuleb uurida kõiki alljärgnevaid näitajaid:

1. ristlõike mõõtmed

Suurte mõõtmetega tooted (ristlõike pindalaga üle 150 000 mm2) on tõenäoliselt sepistatud. Kui mõõtmed on väikesed (minimaalne mõõde alla 15 mm), siis on toode tõenäoliselt valtsitud;

2. ristlõike kuju

Kui see on lihtne (nt ruut, ristkülik, ümar, kuusnurk jne), siis võib toode olla nii valtsitud kui sepistatud, seevastu keerukama kujuga tooted on peaaegu alati sepistatud;

3. pikkus

Kui toode on üle 5 m pikk, on ta peaaegu kindlalt valtsitud; kui lühem, võib ta olla kas valtsitud või sepistatud;

4. mõõtmete tolerantsid

Ristlõike mõõtmete tolerantsid on valtsitud toodetel palju väiksemad kui sepistatud toodetel;

5. metallograafiline struktuur

Kuivõrd valtsitud toodete redutseerimisaste on tavaliselt sepistatud toodete omast märgatavalt suurem, on neid mikroskoobiga uurides peaaegu alati võimalik eristada.

Peamised uurimisobjektid on lisandiosakesed ja struktuur:

a) valtsitud toodetes on lisandiosakesed väga õhukeseks veninud ja peaaegu täiesti paralleelsed valtsimissuunaga; sepistatud toodetes on need seevastu lühemad (kujult peaaegu elliptilised) ning ei ole täiesti paralleelsed;

b) Pärast lõõmutamist uuritud valtsitud toodete struktuuris, kui toode on karastatud ja noolutatud, on likvatsioonijooned peaaegu täiesti sirgjoonelised, valtsimissuunaga paralleelsed. Sepistatud toodetes, seevastu, on selliseid jooni palju harvemini või need puuduvad hoopis.

6. kogus

Sepistatud tooteid tarnitakse üldiselt väikestes kogustes.

Valtsimine võib toimuda kuumalt või külmalt. Olenevalt valtsitava tooriku kujust, valtside asendist ja kujust, võidakse menetlust kasutada lamedate toodete tootmiseks, nt pleki (lehtmetalli), plaatide või rehvide ja lintide, ümara või hulknurkse ristlõikega varbmaterjali või erineva ristlõikega profiilide ja torude valmistamiseks.

B. Plastse deformatsiooni (nt valtsimine, sepistamine, lehtstantsimine) teatavate liikide määratluse kohta vt HS selgitavad üldmärkused, grupp 72, IV osa, punktid A ja B.

C. Kuumvaltsitud või –tõmmatud toodete ning külmprotsessides saadud või viimistletud toodete erinevuse kohta vt selle grupi HS selgitavad üldmärkused, grupp 72, IV osa, punkt B, viimane lõik.

Mõned eelpool nimetatud kuum- ja külmvaltsitud toodete erinevused võivad väheneda või kaduda, kui külmvaltstooteid lõõmutada; samamoodi võidakse kuumvaltstooteid kergelt külmviimistleda, mille järel kuum- ja külmvaltstooted erinevad vaid pinna kõvaduse ja välisilme poolest.

Kuumvaltsitud või –tõmmatud latid, varbmaterjal ja profiilid võidakse viimistleda külmtõmbamise või muu menetlusega — eriti rihtimise ja kalibreerimisega — mis annavad tootele parema viimistluse. Selle operatsiooni tulemusena klassifitseeritakse tooted kui “külmvormitud või külmviimistletud”.

Lihtsat külmõgvendust ja tagist puhastamist ei peeta rihtimis- või kalibreerimisprotsessiks ning seetõttu ei mõjuta need lattide, varraste ja kujuprofiilide klassifitseerimist, kui need on kuumvaltsitud või –pressitud, kuid edasise töötluseta. Samamoodi ei peeta taolisi väänatud latte ja vardaid külmviimistletuiks.

D. Plakeerimise määratluse kohta vt selle grupi HS üldselgitavate märkuste IV osa punkti C 2 alapunkt e.

Väärismetallidega plakeeritud mitteväärismetallid klassifitseeritakse 71. gruppi plakeerimiskihi paksusest hoolimata (vt HS selgitavad märkused, grupp 71).

E. Pinnatöötluse kohta vt HS selgitavad üldmärkused, grupp 72, IV osa, punkt C 2, alapunkt d.

F. Viimistlemata sepised, millel ei ole enam rubriikide 7207, 7218 või 7224 toodete sepistamisel jämedalt vormitud väliskuju, tuleb klassifitseerida samadesse rubriikidesse kui viimistletud tooted (tavaliselt grupid 82, 84, 85 ja 87). Seega on kohane klassifitseerida raud- ja terassepised väntvõllide jaoks rubriiki 8483.