8536.20.00.00: Automaatkaitselülitid (kuni 1000 V): AUTOMATIC CIRCUIT BREAKERS

1. Sellesse gruppi ei kuulu:

1. a) elektrisoojendusega tekid, madratsid, padjad, jalasoojendid jmt; rõivad, jalatsid, kõrvapadjad ja muud elektrisoojendusega esemed, mida inimesed panevad selga või kasutavad kodumajapidamises;

2. b) rubriigi 7011 klaasesemed ja

3. c) rubriigi 8486 masinad ja seadmed;

4. d) meditsiini-, kirurgia-, hambaravi- või veterinaariateaduses kasutatavat tüüpi vaakumseadmed (rubriigi 9018); ja

5. e) elektrisoojendusega mööbel (grupp 94).

2. Rubriikidesse 8501–8504 ei kuulu kaubad, mida on kirjeldatud rubriigis 8511, 8512, 8540, 8541 või 8542.

Metallreservuaaridega elavhõbe-kaaralaldid kuuluvad siiski rubriiki 8504.

3. Rubriigis 8507 kohaldatakse mõistet „elektriakumulaatorid“ selliste akude suhtes, millega on kaasas abikomponendid (nt elektrijuhtmed, temperatuuri reguleerimise seadmed, nt termistorid, ja elektrikaitsmed), mis aitavad kaasa aku omadusele salvestada ja edastada energiat või kaitsevad seda kahjustuste eest. Nende juurde võib kuuluda ka osa nende kaupade kaitsekestast, milles neid kavatsetakse kasutada.

4. Rubriiki 8509 kuuluvad üksnes järgmised elektromehaaniliste masinate liigid, mida tavaliselt kasutatakse kodumajapidamises:

1. a) põrandapoonlid, toiduainete jahvatusseadmed ja mikserid, puuviljade ja juurvilja mahlapressid, mis tahes massiga;

2. b) muud masinad eeldusel, et nad ei kaalu üle 20 kg. Sellesse rubriiki ei kuulu siiski ventilaatorid või sisseehitatud ventilaatoriga ventilatsiooni või retsirkulatsiooni varikatted, filtriga või filtrita (rubriik 8414), tsentrifugaalkuivatid (rubriik 8421), nõudepesumasinad (rubriik 8422), pesumasinad (rubriik 8450), kalandrid ja muud triikimismasinad (rubriik 8420 või 8451), õmblusmasinad (rubriik 8452), elektrikäärid (rubriik 8467) ja elektrilised soojendusaparaadid (rubriik 8516).

5. Rubriigis 8517 tähistatakse terminiga „nutitelefonid“ mobiilseadme operatsioonisüsteemiga varustatud mobiiltelefone, mis on ette nähtud automaatse andmetöötlusseadme funktsioonide täitmiseks, näiteks korraga mitme rakenduse, sealhulgas kolmandate isikute rakenduste allalaadimine ja kasutamine, ning muude elementide, näiteks digitaalkaamerate ja navigatsiooniabisüsteemide integreerimine.

6. Rubriigis 8523 kasutatavad terminid tähistavad järgmist:

1. a) „pooljuht-säilmäluseadmed“ (näiteks välkmälukaardid (flash memory cards) või elektroonilised välkmälukaardid (flash electronic storage cards)) on ühenduspesaga mäluseadmed, mille ühes korpuses on üks või mitu integraallülituse kujul trükkplaadile paigaldatud välkmälu (näiteks FLASH E²PROM). Need võivad sisaldada kontrollerit integraallülituse kujul ning diskreetseid passiivseid komponente, näiteks kondensaatoreid ja takisteid;

2. b) termin „kiipkaart“ tähistab kaarti, millesse on sisse surutud kiipide kujul üks või mitu elektroonset integraallülitust (mikroprotsessor, muutmälu (RAM) või püsimälu (ROM)). Kaartidel võivad olla kontaktid, magnetriba või sisseehitatud antenn, kuid puuduvad muud aktiivsed või passiivsed lülituse elemendid.

7. Rubriigis 8524 tähistatakse terminiga „lameekraaniga moodulid“ teabe kuvamiseks mõeldud seadmeid või aparaate, mis on varustatud vähemalt ekraaniga ning mis on ette nähtud enne kasutamist muude rubriikide toodetesse paigaldamiseks. Lameekraaniga moodulite jaoks mõeldud ekraanid hõlmavad näiteks lamedaid, kumeraid, volditavaid või elastseid ekraane. Lameekraaniga moodulid võivad sisaldada täiendavaid elemente, sealhulgas selliseid, mis on vajalikud videosignaalide vastuvõtmiseks ja nende signaalide jaotamiseks piksliteks ekraanil. Samas ei kuulu rubriiki 8524 ekraanid, mis on varustatud videosignaalide konverteerimiseks mõeldud komponentidega (nt mastaabimuunduri kiip, dekooderi kiip või rakenduse protsessor) või mis on muul viisil omandanud teiste rubriikide toodete omadused.

Käesolevas märkuses määratletud lameekraaniga moodulite klassifitseerimisel on rubriik 8524 muude nomenklatuuri rubriikide suhtes ülimuslik.

8. Rubriigis 8534 tähistab termin „trükilülitused“ (trükimontaažiplaadid) isoleermaterjalist alusele kas mis tahes trükiprotsessiga (näiteks surutrükiga, galvaniseerimisega, söövitamisega) või kiletehnikaga peale kantud elektrilülitusi, mis koosnevad eraldiasetsevatest või vastavalt etteantud näidisele kindlas korras ühendatud juhtivatest pindadest, kontaktidest vm trükielementidest (näiteks induktiivsuselemendid, takistid, kondensaatorid), välja arvatud elemendid, mis on võimelised looma, muundama, moduleerima või võimendama elektrisignaali (näiteks pooljuhtelemendid).

Termini „trükilülitused“ alla ei kuulu elektrilülitused, mis sisaldavad muid kui trükiprotsessis saadud elemente, samuti üksikud või eraldi takistid, kondensaatorid või induktiivsuselemendid. Trükilülitused võivad siiski olla varustatud mittetrükitud ühenduselementidega.

Õhukese- ja paksukilelised lülitused, mis sisaldavad passiivseid ja aktiivseid elemente ja mis on saadud sama tehnoloogilist protsessi kasutades, kuuluvad rubriiki 8542.

9. Rubriigis 8536 tähistatakse terminiga „optiliste kiudude, optiliste kiudude kimpude ja kiudoptiliste kaablite pistikühendused“ pistikühendusi, mis lihtsalt viivad optilised kiud digitaalses liinisüsteemis omavahel kokku, neid teineteisega mehaaniliselt ots-otsaga ühendades. Neil ei ole muud funktsiooni, näiteks need ei võimenda, regenereeri ega muuda signaali.

10. Rubriiki 8537 ei kuulu televiisorite või muude elektriseadmete juhtmeta infrapuna-kaugjuhtimispuldid (rubriik 8543).

11. Rubriigis 8539 hõlmab termin „valgusdioodiga (LED) valgusallikad“ järgmist:

1. a) LED-moodulid, mis on elektrilised valgusallikad, mis põhinevad vooluringi ühendatud valgusdioodidel (LED) ning sisaldavad muid, näiteks elektrilisi, mehaanilisi, termilisi või optilisi elemente. Need sisaldavad ka diskreetseid aktiivseid komponente, diskreetseid passiivseid komponente või rubriikide 8536 või 8542 tooteid, mis on ette nähtud elektrivarustuseks või võimsuse reguleerimiseks. LED-moodulitel ei ole soklit, mis võimaldaks nende hõlpsat paigaldamist või asendamist valgustis ning tagaks mehaanilise ja elektrilise kontakti.

2. b) LED-lambid, mis on elektrilised valgusallikad, mis sisaldavad üht või mitut LED-moodulit, mis sisaldavad muid, näiteks elektrilisi, mehaanilisi, termilisi või optilisi elemente. LED-moodulite ja LED-lampide erinevus seisneb selles, et lampidel on sokkel, mis võimaldab nende hõlpsat paigaldamist või asendamist valgustis ning tagab mehaanilise ja elektrilise kontakti.

12. Rubriikides 8541 ja 8542:

1. a)

   i) „Pooljuhtseadised“ on pooljuhtseadised, mille töö sõltub nende takistuse muutumisest elektrivälja või pooljuhtidel põhinevate muundurite kasutamisel.

   Pooljuhtseadised võivad hõlmata ka mitut sisseehitatud elementi, millel võivad olla aktiivse ja passiivse seadme lisafunktsioonid.

   Pooljuhtidel põhinevad muundurid on käesolevas määratluses poojuhtandurid, pooljuhtaktuaatorid, pooljuhtresonaatorid ja pooljuhtostsillaatorid, mis on sisefunktsiooni täitvate diskreetsete pooljuhtseadiste liigid, mis suudavad muundada igasuguseid füüsikalisi või keemilisi nähtusi või mingit toimingut elektrisignaaliks või elektrisignaali mis tahes liiki füüsiliseks nähtuseks või toiminguks.

   Kõik pooljuhtidel põhinevate muundurite komponendid moodustavad lahutamatu terviku ning võivad sisaldada ka lahutamatult ühendatud materjale, mis on vajalikud nende ehitamise või töötamise võimaldamiseks.

   Järgmised väljendid tähendavad järgmist:

   1. 1) „pooljuhtidel põhinevad“ tähendab seda, et tooted on valmistatud või toodetud pooljuhtmaterjalist alusel või -materjalist, valmistatud pooljuhttehnoloogia abil, mille puhul pooljuhtalusel või -materjalil on kriitilise tähtsusega ja asendamatu roll anduri ülesande täitmiseks (anduri töötamiseks), ning mille töö aluseks on pooljuhtmaterjali omadused, sealhulgas füüsikalised, elektrilised, keemilised ja optilised omadused;

   2. 2) „füüsikalised või keemilised nähtused“,tähistab nähtusi nagu näiteks rõhk, helilained, kiirendus, vibratsioon, liikumine, orientatsioon, deformatsioon, magnetvälja tugevus, elektrivälja tugevus, valgus, radioaktiivsus, niiskus, voolavus, keemiliste ainete kontsentratsioon jne;

   3. 3) „pooljuhtandur“ on selline pooljuhtseadis, mis koosneb mikroelektroonilistest või mehaanilistest struktuuridest, mis on ehitatud pooljuhtmaterjali sisse või selle pinnale ja mille ülesanne on määrata füüsikalisi või keemilisi suurusi ja esitada neid elektrisignaalidena, mis tekivad elektriliste omaduste muutumisest või nihetest mehaanilises struktuuris;

   4. 4) „pooljuhtaktuaator“ on selline pooljuhtseadis, mis koosneb mikroelektroonilistest või mehaanilistest struktuuridest, mis on ehitatud pooljuhtmaterjali sisse või selle pinnale ja mille ülesanne on muundada elektrisignaale füüsikaliseks liikumiseks;

   5. 5) „pooljuhtresonaator“ on selline pooljuhtseadis, mis koosneb mikroelektroonilistest või mehaanilistest struktuuridest, mis on ehitatud pooljuhtmaterjali sisse või selle pinnale ja mille ülesanne on tekitada mehaanilist või elektrilist võnkumist eelnevalt määratletud sagedusel, mis sõltub nende struktuuride füüsikalise geomeetria reageerimisest välisele sisendile;

   6. 6) „pooljuhtostsillaator“ on selline pooljuhtseadis, mis koosneb mikroelektroonilistest või mehaanilistest struktuuridest, mis on ehitatud pooljuhtmaterjali sisse või selle pinnale ja mille ülesanne on tekitada mehaanilist või elektrilist võnkumist eelnevalt määratletud sagedusel, mis sõltub nende struktuuride füüsikalisest geomeetriast.

   ii) „Valgusdioodid (LED)“ on pooljuhtseadised, mis põhinevad pooljuhtmaterjalidel, mis muundavad elektrienergiat nähtavateks, infrapuna- või ultraviolettkiirteks, mis on omavahel elektriliselt ühendatud või mitte ning kaitsedioodidega kombineeritud või mitte.

   Rubriigi 8541 valgusdioodid ei hõlma komponente, mis on ette nähtud elektrivarustuseks või võimsuse reguleerimiseks.

2. b) „elektroonilised integraallülitused“ –

   1. 1) monoliit-integraallülitused, mille elemendid (dioodid, transistorid, takistid, kondensaatorid, induktiivsuselemendid jne) on valmistatud peamiselt massis ja pooljuhtmaterjali või liitpooljuhtmaterjali (näiteks legeeritud räni, galliumarseniid, ränigermaanium, indiumfosfiid) pinnal ning ei ole üksteisest eraldatavad;

   2. 2) hübriid-integraallülitused, mille õhukese või paksu kelme tehnikas valmistatud passiivsed elemendid (takistid, kondensaatorid, induktiivsuselemendid jmt) ja pooljuhttehnoloogias valmistatud aktiivsed elemendid (dioodid, transistorid, monoliitsed integraallülitused) on liidetud kokku või ühendatud ühenduskaablite abil jagamatuks tervikuks ühel isoleermaterjalist (klaas, keraamika jne) põhimikul. Sellised lülitused võivad sisaldada ka diskreetseid komponente;

   3. 3) kahest või enamast omavahel ühendatud monoliit-integraallülitusest koosnevad mitmekiibilised integraallülitused, mis on ühendatud jagumatuks tervikuks kas ühel või mitmel isoleermaterjalist põhimikul või ei, millel võib olla ka väljaviiguraam, kuid ei ole muid aktiivseid või passiivseid lülituse elemente.

   4. 4) mitmekomponendilised integraallülitused: kombinatsioon ühest või mitmest monoliit-, hübriid- või mitmekiibilisest integraallülitusest, milles on vähemalt üks järgmistest komponentidest: ränipõhised andurid, aktuaatorid, ostsillaatorid, resonaatorid või nende kombinatsioonid või rubriikidesse 8532, 8533, 8541 klassifitseeritavate toodete ülesandeid täitvad komponendid või rubriiki 8504 klassifitseeritavad induktiivpoolid, mis on omavahel jagamatult ühendatud ühtseks tervikuks nagu integraallülitus, komponendina, mida kasutatakse trükkplaadile või muule kandjale paigaldamiseks viikude, juhtmete, kuulide, põhipindade, kühmukeste või plaatide abil.

      Selles määratluses:

      1. 1) võivad „komponendid“ olla diskreetsed, toodetud üksteisest sõltumatult ja siis kokkumonteeritud mitmekomponendilise integraallülituse ülejäänud osadega või integreeritud muudesse komponentidesse;

      2. 2) tähendab „ränipõhine“ ränipõhimikule ehitatut või ränil põhinevatest materjalidest tehtut või integraallülituse toorikkristallile valmistatut;

      3. 3)

         a) „Ränipõhised andurid“ koosnevad mikroelektroonilistest või mehaanilistest struktuuridest, mis on loodud pooljuhi sisse või pinnale ja mille ülesanne on välja selgitada füüsikalisi või keemilisi nähtusi ja muundada neid elektriliste omaduste muudatustest või mehaanilise struktuuri nihkest põhjustatud elektrisignaalideks. „Füüsikalised või keemilised nähtused“ tähistab nähtusi, nagu näiteks rõhk, helilained, kiirendus, vibratsioon, liikumine, orientatsioon, deformatsioon, magnetvälja tugevus, elektrivälja tugevus, valgus, radioaktiivsus, niiskus, voolavus, keemiliste ainete kontsentratsioon jne

         b) koosnevad „ränipõhised aktuaatorid“ mikroelektroonsetest või mehaanilistest struktuuridest, mis on loodud massis või pooljuhtpinnal ja millel on elektriliste signaalide füüsikaliseks liikumiseks muundamise funktsioon;

         c) on „ränipõhised resonaatorid“ komponendid, mis koosnevad mikroelektroonsetest või mehaanilistest struktuuridest, mis on loodud massis või pooljuhtpinnal ja millel on eelnevalt kindlaksmääratud sageduse mehaanilise või elektrilise võnkumise genereerimise funktsioon, mis sõltub nende struktuuride füüsikalise geomeetria reageerimisest välisele sisendile;

         d) on „ränipõhised ostsillaatorid“ aktiivkomponendid, mis koosnevad mikroelektroonsetest või mehaanilistest struktuuridest, mis on loodud massis või pooljuhtpinnal ja millel on eelnevalt kindlaksmääratud sageduse mehaanilise või elektrilise võnkumise genereerimise funktsioon, mis sõltub nende struktuuride füüsikalisest geomeetriast.

Selles märkuses määratletud toodete klassifitseerimisel on rubriigid 8541 ja 8542 ülimuslikud kõigi teiste nomenklatuurirubriikide ees, v.a rubriik 8523, kuhu need tooted võiksid oma funktsiooni järgi kuuluda.