3706 10 20: need, millel on ainult heliriba; negatiivfilmid; vahepositiivfilmid

Helifilmidena kuuluvad sellesse rubriikidesse üksnes need, mille pilt ja heli on samal lindil. Kahe lindina helifilmide puhul, esitatuna tollile kas koos või eraldi, klassifitseeritakse kumbki lint temale vastavasse alamrubriiki, s.t filmimaterjal, mis koosneb üksnes heliribast, klassifitseeritakse laiusest olenevalt alamrubriiki 3706 10 20 või alamrubriiki 3706 90 52, kuna aga pildiga filmimaterjalid kuuluvad käesolevatesse alamrubriikidesse või alamrubriikidesse 3706 90 91 või 3706 90 99 (selle grupi lisamärkuse 1 kohaldamine).

Sellesse alamrubriiki kuuluvad:

1. originaalnegatiivfilmid;

2. vahepositiivfilmid, mis on tehtud originaalnegatiivfilmidest; mustvalges tehnikas tuntakse neid nimede all „contretype positives”, „maroon positives”, „lavender mauve positives”, „master positives”, „masterprints”, „fine-grain masterprints”, või „lavender positives”, või „duplicating positives”, värvitehnikas nimetatakse neid „duplicating positives”, „interpositives” või „vahepositiivid”; need on kergelt kahvatulillaks või kastanpruuniks toonitud või toonimata alusel; neid filme näitamiseks tavaliselt ei kasutata, vaid need on mõeldud koopiate tegemiseks originaalnegatiivfilmidest. Sellest olenemata saab neid erandlikult kasutada filmi läbivaatamiseks, monteerimiseks või järelsünkroonimiseks.

Vahepositiivfilmideks klassifitseeritakse ka filtrite abil (sinine, roheline ja punane) värvilisest originaalnegatiivfilmist toodetud kolme mustvalget positiivfilmi, mida kasutatakse positiivfilmi koopiate saamiseks vajamineva värvilise vahenegatiivi valmistamisel samalaadsete filtrite abil;

3. vahepositiivfilmidest tehtud negatiivfilmide duplikaadid, mis on mõeldud positiivfilmide koopiate valmistamiseks; neid tuntakse mustvalges tehnikas „duplikaatnegatiividena” ja värvitehnikas „vahenegatiividena” (1);

4. pöördvahenegatiivid, mis värvitehnikas saadakse originaalnegatiivfilmi vahetu ümberpööramise teel ja millest valmistatakse näitamiseks mõeldud koopiad;

5. „maatriksfilmid” (punane, roheline, sinine), mis värvitehnikas saadakse negatiivfilmidest ja millest valmistatakse koopiad.

Kui kõikide nende filmide laius on vähemalt 35 mm, v.a „maatriksfilmid”, siis on neil tüüpiline negatiivfilmi perforatsioon („tünnikujuline”).

See võimaldab eristada toonimata kandjal vahepositiivfilme projekteerimiseks mõeldud positiivfilmidest, millel on tüüpiline positiivfilmi perforatsioon.

Tuleb siiski märkida, et teatavate riikide filmidel (eelkõige endisest Nõukogude Liidust) on unikaalne perforatsioon (Dubray-Howell), mis on väga sarnane tavalise positiivfilmi perforatsiooniga ja mis esineb nii originaalnegatiivfilmil, vahepositiivil ja -negatiivil, kui ka näitamiseks või projitseerimiseks mõeldud positiivfilmi koopiatel.

„Maatriksfilmidel” on tüüpiline positiivfilmi perforatsioon, kuid neid saab ära tunda ka paksuse järgi (positiivfilmist peaaegu kaks korda paksemad), domineeriva kastanpruuni värvuse järgi ja kujutiste kerge reljeefsuse järgi.

(1) Vastavad terminid: — duplikaatnegatiiv: Dupe negative (ingl.k.) — contretype négatif (pr.k.) — Dup Negativ (saksa k.) — controtipi negativi (it.k.) — duplicaat-negatief (holl.k.); — vahenegatiiv: Intermediate negative, internegative (ingl.k.) — internégatif (pr.k.) — Zwischennegativ (saksa k.) — internegativi (it.k.) — internegatief (holl.k.).